Avaleht Tervis Sotsiaalkomisjon toetas haiguspäevade hüvitamise korra ajutist muutmist
Sotsiaalkomisjon toetas haiguspäevade hüvitamise korra ajutist muutmist

Sotsiaalkomisjon toetas haiguspäevade hüvitamise korra ajutist muutmist

Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas tänasel erakorralisel istungil lisada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõusse muu hulgas muudatused, mille kohaselt väheneb töötajate omavastutus haiguspäevade hüvitamisel senise kolme päeva asemel ühele päevale ning tööandja hakkab tasuma varasema viie päeva asemel järgneva nelja päeva eest.

Nimetatud eelnõu (257 SE) täieneb ravikindlustuse seaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega, mille eesmärk on vähendada haigestumisel töötajate omavastutust ning langetada inimeste haigena tööl käimise riski ning seeläbi COVID-19 haiguse levikut.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder märkis, et sarnane korraldus kehtis ajutiselt ka kevadise viiruspuhangu ajal ja osutus edukaks meetmeks, et inimesed ei läheks sissetuleku languse kartuses haigustunnustega tööle. „Praeguseks oleme nakatumiste arvult kevadega paraku mitte võrreldavas seisus, kuid ka seekord saame haiguspäevade hüvitamise koormust vähendades inimestele veidi kindlustunnet lisada,“ sõnas Mölder.

Komisjoni esimees lisas, et lisaks töötajate omavastutuse vähenemisele muutub tööandjate vastutus haigushüvitiste tasumisel, kes hüvitavad edaspidi töötajatele 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust haiguse teise kuni viienda päevani. „Ühtlasi suureneb Eesti Haigekassa vastutus, kes edaspidi kompenseerib haigushüvitise kulud alates kuuendast haigestumise päevast,“ täpsustas Mölder.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt ütles, et kuigi haiguse leviku tõkestamisele oleks paremini kaasa aidanud haiguspäevade hüvitamine juba esimesest päevast, on ka käesolev muudatus abiks ja minimaalne, mida praeguses keerulises olukorras riik inimestele pakkuda saab. „Riigikogu enamus ei toetanud kahjuks sotsiaaldemokraatide selle aasta septembris algatatud eelnõu, mis nägi ette haigushüvitise varasemat maksmist, eesmärgiga just ennetada tööealiste nakatumist ja vältida töökohapõhiseid nakkuskoldeid. Samas oleme tänaseks ekspertidelt kuulnud, et näiteks Tallinnas ja Harjumaal kasvas nakatunute hulk just eelkõige tööealiste inimeste hulgas. Loodame aga, et sotsiaalkomisjoni tänane otsus aitab lõpuks ühe olulise meetmena teiste hulgas viiruse laialdast levikut pidurdada,“ rääkis Kütt.

Uus regulatsioon on kavandatud jõustuma 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2021. aastal väljastatud haiguslehtedele. Muudatuste tulemusel tekib 2021. aastal Eesti Haigekassale 5 miljonit lisakulu, millest 2,5 miljonit kaetakse Eesti Haigekassa eelarvest ning 2,5 miljonit taotleb Eesti Haigekassa Vabariigi Valitsuse reservist.

Eelnõu on teisel lugemisel 7. detsembril.