VIDEOD I Söödavate taimede kasvatamine Tallinnas muutub järjest populaarsemaks
Õppeaedade loomise ja arendamise toetamiseks saabus Tallinna keskkonna- ja kommunaalametile linnaasutustelt tänavu 77 taotlust.
Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul soovib linn õppeaedade toetamisega soodustada rohelist mõtteviisi ja suurendada keskkonnateadlikkust. „Paljudes linnaasutustes on juba oma õppeaed, kus läbi mitmekesise aiandustegevuse õpitakse tundma linnaloodust ja ümbritsevat maailma, juurutatakse rohelist mõtteviisi ja keskkonnateadlikkust ning soodustatakse tervislikku ja aktiivset eluviisi,“ ütles Klandorf ja lisas, et linnaaiandus aitab arendada ka tänapäeval järjest olulisemaid oskusi, nagu ettevõtlikkus, koostöö ja loovus. „Hea meel on näha, et lisaks 51 varem toetatud õppeaiale saabus 25 taotlust täiesti uue aia rajamiseks.“
Tallinna linna ametiasutused ja nende hallatavad asutused said 15. veebruarini esitada taotlusi õppeaedade rajamiseks, arendamiseks ja keskkonnahariduslike tegevuste läbiviimiseks. Tähtajaks laekunud taotluste hulgas olid õppeaia rajamise ja arendamise projektid 52 lasteaialt, üheksalt koolilt, neljalt noortekeskuselt, kahelt muuseumilt ja kutsekoolilt ning ühelt lasteaed-koolilt, kultuuri- ja tegevuskeskuselt, huvikoolilt, raamatukogult ja lastekodult.
Linnaaianduse projektijuht Marina Laidla selgitas, et igale loodavale õppeaiale on lähenetud individuaalselt, arvestades asutuse vajadusi, huvisid ja ruumilist eripära. „Nii soovis mõni asutus alustada oma õppeaia rajamist tagasihoidlikumalt ja mõne peenrakastiga, mõni jällegi mahuka taimekasvatus- ja kastmissüsteemil põhineva õppeaiaga ning mõni näiteks taimede tundmist soodustava tervise- ja seiklusraja rajamisega. Kokkuvõtvalt võib aga öelda, et projektid on muutunud terviklikumaks ja tegevused õppeaedades jätkusuutlikumaks,“ rääkis Laidla.
Koostöös asutustega on valminud videod eelmisel aastal toetuse saanud õppeaedadest, kus aedade rajajad tutvustavad oma kontseptsiooni aia rajamisel. Näiteks Rõõmutarekese lasteaia õppeaias kasvatatakse palju erinevaid söögitaimi, katsetatakse talikülviga ja tegeldakse teadlikult kompostimisega. Gustav Adolfi gümnaasium on rajanud IT-lapsi kaasates katuseaia ning katsetab hüdropoonika ja automatiseeritud kastmissüsteemi. Kalamaja kogukonnamuuseumi õppeaias aga leiab vahvaid kalakujulisi peenrakaste ja põnevaid kivistisi, mis moodustavad koos ühe tervikliku õpperuumi, kaasates aiandus- ja keskkonnahariduslikku tegevusse ka asumi elanikud.
