PONTŠIKUD I Kaalulangetaja Alen Veziko: kui tajud, et sul on probleemid, siis julge minna abi küsima

Laulja, muusik, muusikaprodutsent, kontserdikorraldaja ning koorona ajast ka põllumajanduses tegev Alen Veziko kuulub Pontšikute hulka – need kaheksa meest, Pontšikud, on pannud seljad kokku ning võitlevad koos aasta vältel ebatervislike harjumuste vastu, et loovutada üleliigsed kilod, muuta tervislikkus enda uueks elustiiliks ning inspireerida ka teisi mehi end käsile võtma. Alen räägib avameelselt oma alkoholi- ja kaaluprobleemidest, et teised mehedki tunneksid, et nad pole oma muredega üksi.

Mehed peaksid oma probleemidest rääkima

“Eesti mehest veel kinnisema iseloomuga meesterahvas saab olla vaid Soome mees. Kuna ma olen pooleldi soomlane, siis tehke omad järeldused. Üleüldse on raske saada mehi rääkima oma probleemidest – kuvand on ikka see, et mees on tugev, ei nuta ega hala. Selline arusaam tekitas olukorra, kus ma ei rääkinud kellelegi oma probleemidest, pigem hoidsin kõik endale ja püüdsin nendega kuidagi üksi toime tulla,” toob ta välja, et see peaks olema üks asi, mida õpetada järgmistele põlvkondadele – kui sul on probleem, siis peaksid sellega tegelema. Kui ei saa ise hakkama, küsi abi. “Ma võin ju väliselt olla väga positiivne, kohati isegi rõõmurull, aga kõik minu emotsioonid jäävad minusse. Kui on pikad perioodid, kus esined, sõidad ühest hotellist teise, käib pidu, siis tekib tülpimus, enesehaletsus ja stress. Lava võib olla väga üksildane paik. Olen seisnud ja laulnud kümne tuhande pealise publiku ees, aga tundnud ennast kõige üksildasema inimesena maailmas.”

Praegu on Alen hakanud asjadesse rahulikumalt suhtuma ja aru saanud, et kui sul on halb tuju, siis mine kõndima, see aitab. “Loomulikult on võimalus ennast ka paksuks süüa, sest söök teadupoolest pakub meile naudinguid ja suhkur teeb meele heaks. Võib öelda, et  söömine on minu puhul siiani kompensatsioonimehhanism,” räägib ta.

Alen on sellest küll praeguseks välja tulnud. “Võib öelda, et olen täna nii palju elukogenum ja targem ja tajun ära, kui probleem muutub tõsiseks. Täna juba julgen pöörduda spetsialisti poole,” on ta veendunud. “Ma olen oma sõltuvusprobleemidest avalikult rääkinud ja nüüd pöörduvad tuttavad, tuttavate tuttavad ja isegi täiesti võõrad inimesed minu poole, et ma räägiks, kuidas mina sellest välja tulin.”

Ta meenutab ühte juhtumist pärast seda, kui oli esimest korda avalikult rääkinud oma alkoholismiprobleemist. “Mul oli jõulukontsert, üks naisterahvas tuli minu juurde ja ütles, et  on õpetaja, aga ta on salaalkohoolik nagu mina ning tänas mind, et ma rääkisin oma teekonnast. Ta ütles, et leidis sellest tuge ja jõudu oma probleemidega tegelemiseks,” meenutab ta. “Ma ei ole spetsialist, aga ma võin rääkida oma kogemustest, kuidas mina nende asjadega toime tulin. Minu jaoks ongi üks selle projekti eesmärk see, et julgustada ja öelda, et kui sa tajud, et sul on probleemid, siis mine ja küsi abi. Sõbraga rääkimine kindlasti aitab, sõber on objektiivsem kui sina ja distantsilt paistavad asjad üldse teistsugused.”

Avameelselt läbipõlemisest

Alen on kogenud läbipõlemist ning olnud elus kahe perioodi vältel pahuksis alkoholiga. “Ma mäletan esimest läbipõlemist, mis tuli pärast teise albumi ilmumist, mil mulle tundus, et olen teinud valmis midagi suurt ja pannud kõik oma teadmised ja oskused ühte projekti. Sel hetkel uskusin, et see on minu elu parim looming ja kohe tuleb kuulsus ja elu nagu Ameerika filmis. Kui edu ja tunnustust ei tulnud, sulgusin endasse, istusin oma stuudios ja jõin. Keegi ei teadnud, kus ma olen või mida teen,” meenutab ta perioodi varakevadest-sügiseni, kus ei mäleta esinemistest ja telesaadetest õieti midagi. Mitte ainult alkoholi pärast, vaid aju on selle perioodi blokeerinud. Kõik oli nagu suures hallis udus.

“Mäletan väga hästi seda päeva, kui ärkasin oma stuudio põrandal. Tegin silmad lahti ja nägin üle pika aja päikest ja värve. Minu esimene mõte oli see, et „Alen, sul on piisavalt raha, et elada hotellis ja sa magad stuudio põrandal nagu kodutu koer“. Minu isiklik elu oli sel hetkel purunenud, mul ei olnud kuskil elada. Keegi ei teadnud minust midagi, olin ära lõhkunud väga palju isiklikke suhteid, paljud sõbrad olid mulle käega löönud,” meenutab ta. “Hakkasin tegutsema, tegin tassi kohvi ning kahe tunni pärast olin üürinud endale elamise ning oli aeg vaadata ausalt peeglisse. Elu tuli uuesti üles ehitada. Võib isegi öelda, et tuli hakata uuesti elama.”

See on tema sõnul väga klassikaline lugu sellest, et töötad väga kõvasti ja näed millegi nimel tohutult vaeva, aga kui tunnustust ja edu ei tule, põled läbi, selle asemel, et oodata – edu tuli, ent hiljem.

“Olen ka aru saanud, et minu väga suur viga on see, et ma ei ole kunagi suutnud olla hetkes. On olemas ütlus „püüa päeva“. Ma olen nüüd hakanud mõistma, mida see ütlus tähendab. Püsi hetkes, naudi seda, mis sul on. Kui vaatan aastatele tagasi, siis ma tegelikult saan aru, et mul on läinud hästi ja ma olen olnud edukas. Inimesed peakski õppima nautima seda hetke, kus nad on, siis ei tuleks ka nii suuri tagasilanguseid,” räägib ta oma kogemusest.

Kaalutõusu põhjused

Paljud on kuulnud lugusid sellest, et kui jätad suitsetamise maha, siis kehakaal tõuseb. “Ma ei uskunud seda, aga kui 3 aastat tagasi suitsetamisest loobusin, tõusis mu kehakaal 16,5 kg,” räägib ta. 40-aastane Alen on võtnud eesmärgiks vähemalt 10 kg alla võtta – ideaalis saavutada kaalule ette number 93 kg. Projekti alustas ta kaaluga 107,7.

Seega on ta kaalutõusul mitmeid põhjuseid: suitsetamisest loobumine, väga palju autos veedetud aega, kompensatsioonisöömine. “Kui oli olnud raske päev, siis ikka sõin midagi head ja ega ma väga selle söögi iseloomu või omadusi ei vaadanud, pigem sõin seda, mis mulle meeldis,” toob ta välja. “Ma ei märganud kohe, kuidas kehakaal kasvab või lihtsalt tegin näo, et ei märganud.”

Ta korraldas üht suurt üritust Lõuna-Eestis ning läks ostma endale valget särki. “Kuna ma ostan neid alati samast poest, siis müüja tunneb mind ja mina teda ning ta teab ka, mis suurust ma kannan. Palusin numbrit 41 ja ostsin proovimata ära, sest teadsin „täpselt“ oma mõõte,” räägib ta. Hotellitoas proovides ei läinud aga nööbid isegi kohakuti – Alen oli vahepeal läinud kolm numbrit suuremaks.

“Probleem hakkab sellest hetkest, kui sa pead hakkama valima riideid selleks, et näha välja kõhnem. Ole enda vastu aus!” on ta kindel. “Paljud inimesed olid üllatunud, et selle projektiga tegelen ja ütlesid, et mul pole häda midagi ja olen heas vormis. Olengi, sest olen valinud endale õige särgilõike ja pintsaku tegumoe, selle asemel, et võtta need 15 kg alla ja olla heas vormis.”

Aleni sõnul ei ole küsimus selles, milline on ideaalkeha, vaid inimene peab end oma kehas hästi tundma. Terves kehas terve vaim ja terve vaimu võrdne partner ongi terve keha.

Alen usub, et on aasta pärast heas vormis ja teeb selle nimel kõik, mis võimalik. “Ma teen aasta trenni ja saan sellisesse vormi, kus ma pole kunagi olnud, seega oma 41. sünnipäeva ma kavatsen tähistada terve ja tugevana,” on ta kindel.

Heade uudiste portaal elab Alenile kaasa! Sina ka?

• Alen on kogenud läbipõlemist ning olnud elus kahe perioodi vältel pahuksis alkoholiga.
• Alen: lava võib olla väga üksildane paik! „Olen seisnud ja laulnud kümne tuhande pealise publiku ees, aga tundnud ennast kõige üksildasema inimesena maailmas.”
• Miks Aleni kehakaal tõusis? Aleni kaalutõusul on mitmeid põhjuseid: suitsetamisest loobumine, väga palju autos veedetud aega ja kompensatsioonisöömine.
• Kui Alen 3 aastat tagasi suitsetamisest loobus, tõusis ta kehakaal 16,5 kg.
• Pontšikute projekti alustas ta kaaluga 107,7.
• Alen kavatseb oma 41. sünnipäeva tähistada terve ja tugevana.