LASTEHAIGLA NÕUANDED I Mis peaks olema koduses esmaabikapis?
Laste suvistest traumadest annavad ülevaate Tallinna Lastehaigla traumatoloogiaosakonna juhataja dr Jana Kritt, traumatoloog-ortopeed dr Andres Lukanenok ja traumatoloogiaosakonna õendusjuht Ülle Gents.
Koolilaste kauaoodatud suvevaheaja algus tähendab Tallinna Lastehaigla traumapunkti personalile pingelist tööaega. Kui muidu pöördub traumapunkti igapäevaselt 50-60 last, siis suvel võib see arv mõnel päeval küündida sajani. Kõige enam vajavad abi just kooliealised, 7-14-aastased lapsed, kes moodustavad 59% kõigist traumapunkti pöördujatest. Kõige sagedamini diagnoositakse lastel käeluumurde ja peapiirkonnahaavu.
Väga palju õnnetusi juhtub lastega rulaparkides, rampidel ja batuutidel, kui tehakse saltosid ja muid trikke ning maandutakse valesti kas seljale või pea ees. Ülimalt populaarseks on saanud elektritõukerattad, millega lapsed mõtlematult kihutavad ja kukuvad. Asfaldil kukkumise tagajärjeks on tavaliselt liiva ja väikeste kivikestega saastunud haavad. Haav tuleks esmalt voolava jaheda veega puhastada ja asetada haavale kuiv side. Haava katmiseks ei sobi vatt või kapsaleht. Ettevaatlik tasub olla ka erinevate haavasalvide kasutamisega, sest kui täpselt ei tea, mida haavale pannakse, võib see asja hoopis hullemaks teha.
Kui tegemist on lahtise haavaga, võib see vajada õmblemist. Reegel on, et haava peab käsitlema esimese kuue tunni jooksul, paar päeva vana haava enam õmmelda ei ole võimalik. Seega, peale esmast kodust puhastust tuleks pöörduda traumapunkti, lasta spetsialistil haav üle vaadata, vajadusel õmmelda ja seejärel kinni siduda.
Luumurde, aga ka põrutusi saavad lapsed näiteks kõrgetelt ronimisredelitelt ja kiikedelt alla kukkudes või ka hüpates. Kui nähtavat vigastust ei ole, kuid laps kurdab valu, võiks valusale kohale panna peale apteekides müüdavat põrutusgeeli. Seda ei tohi panna lahtisele haavale, sest siis hakkab haav väga kipitama. Kui valu järele ei anna, tuleks pöörduda traumapunkti, et arst saaks vigastuse tõsidust hinnata.
Tüüpilisemad suvised õnnetusjuhtumid on veel erinevad põletushaavad ja vigastused muruniidukitega, aga ka koera-, rästiku- ja putukahammustused. Iga õnnetusjuhtumi korral tuleks kiiresti olukorda hinnata, vajadusel kutsuda kiirabi, anda esmaabi, konsulteerida spetsialistiga ja minna traumapunkti kontrolli.
Mis peaks olema koduses esmaabikapis?
- Mitu rulli erineva laiusega puhast sidet
- Plaastreid väiksemate kriimustuste jaoks
- Antiseptiline puhastusvahend
- Valuvaigisti
- Põletusvastane geel (Burn Gel, Burnshield)
- Põrutusgeel (Ice Gel, Deep Relief)
- Külmakott
