Terviseedenduse maksusoodustust kasutas mullu pea 4000 organisatsiooni ja 119 000 inimest
Statistikaameti viimase info kohaselt on Eesti meeste ja naiste oodatav eluiga ning tervena elatud eluaastad oluliselt langenud. Personalivaldkonna entusiaste ühendava Eesti HR Seltsi asepresidendi Sirli Spelmani sõnul tuleb ka ettevõtjatelt ärevakstegevat infot, et inimesed on vaimselt ja füüsiliselt katki ning riik peaks kiiresti reageerima, et saabuvat rahvastiku- ja tervisekriisi pehmendada.
Sirli Spelmani sõnul on eestlaste tervena elatud aastad Euroopa riikidest ühed madalaimad ja seda eriti meeste puhul, kes elavad näiteks rootslastest tervena keskmiselt pea 18 aastat vähem. „Kuigi Eesti tööandjad pakuvad järjest paremaid tingimusi, siis mõjutas pikk koroona-periood paratamatult inimeste vaimset ja füüsilist tervist. Praegu oleme katastroofi lävel, selgelt on vaja rohkem riigi tuge ja arusaamist, muidu ootab meid ees hiiglaslik rahvastiku- ja tööjõukriis,“ ütles Spelman.
„Eesti elanikkond vananeb ja kuna nooremaid inimesi pole kuskilt võtta, siis peame lihtsalt kauem terved ja tegusad olema. Riik peab selleks senisest märksa enam soodustama töötajate sportimist ja terviseprobleemide ennetamist. See peaks olema kevadiste valimiste üks võtmeteemasid,“ rääkis Spelman.
“Riik pakub praegu ettevõtete igas kvartalis saja euro väärtuses maksusoodustust, mille eest oma töötajatele sportimis- ja terviseedenduse teenuseid pakkuda. See summa on aga inflatsioonile alla jäänud ja vajaks tõstmist. Teise meetmena peaks tervisekulude nimekiri olema praegusest märksa laiem ning hõlmama soodustust ka vaimset tervist edendavatele teenustele – koroona-aastatega on hüppeliselt kasvanud psüühika- ja käitumishäirete osakaal, mida mullu diagnoositi Eestis lausa 93 000 juhul,“ lisas Eesti HR Seltsi asepresident.
„Senisest laiema terviseedenduse soodustamine ei tähenda riigile kulu, sest oma töötajate terviseedenduse maksavad kinni ettevõtted ning inimesed on selle tulemusena kauem tööjõuturul ja ka riigile kasulikumad,“ rääkis Spelman.
“Mullu kasutas terviseedenduse maksusoodustust Eestis pea 4000 organisatsiooni ja 119 000 inimest. See näitab, et inimeste huvi on selgelt olemas, aga tegelikult võiks see number ja kasutatud terviseteenuste maht märksa kõrgemad olla, et mõju ühiskonnale oleks laiem, lisas Spelman.
