APTEEKER ANNAB NÕU I Kuidas saada jagu pidevast väsimustundest?

Pidev väsimustunne ja energiapuudus võivad ühtviisi viidata nii ületöötamisele, stressirohkele perioodile, kehvale toitumisele ja vitamiinide puudusele, aga ka tõsisematele haigustele. Apteeker jagab nõuandeid, kuidas energiataset tõsta, uinumist soodustada ning räägib, millal tuleks pöörduda väsimuse murega arsti poole.

„Kui pidevalt rööprähelda ning mitte võtta iseendale piisavalt aega taastumiseks, välja puhkamiseks ja magamiseks, siis mingil hetkel tuleb lõivu maksta ning sageli avaldub see just väsimuse kujul,“ selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas asuva Benu Pargi apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane. Tema sõnul mängib ka toitumine olulist rolli. „Pikaajaline ühekülgne ja vitamiinivaene menüü viib organismi reservide otsalõppemiseni, mis võib väljenduda väsimusena.“
Apteeker juhib tähelepanu, et väsimus ja koormustaluvuse langus võivad viidata ka haigustele, näiteks viiruslikule mononukleoosile, aneemiale ja südamelihase põletikule ning olla ka märgiks kilpnäärme probleemidest.

Halb unekvaliteet röövib energiat

Apteeker selgitab, et juhul kui väsimustunnet pole võimalik seostada stressirohke perioodi, toitumise ega ebapiisava puhkamise ja uneajaga, siis võib tegemist olla unekvaliteedi murega. „Uneaegne hingamisseisak ehk uneapnoe võib olla samuti põhjuseks, miks hommikul ärgates on endiselt tunne, et tahaks edasi magada ja hoolimata pikast ööunest ei ole korralikult välja puhatud,“ räägib Valge-Rebane. Tema sõnul võib tegemist olla ka kombineeritud probleemiga. Näiteks kui tööl on projekti esitamise tähtaeg, mis röövib ka öösel une, ning kui pingeline ja unevaene periood kestab pikalt, võib tekkida depressioon, mis kõike eelnevat omakorda veelgi süvendab.

Energia tõstmiseks söö, puhka ja maga hästi

Apteeker soovitab alustada väsimuse põhjuse väljaselgitamisest ja selleks tuleks oma tegemised kriitilise pilguga üle vaadata, et teha kindlaks, kas probleemiks on pingeline aeg, kehv ja lühike ööuni või pigem toitumine. „Ööuni peaks kestma vähemalt 7-8 tundi, et keha jõuaks piisavalt oma energiavarusid taastada,“ rõhutab Valge-Rebane ja lisab, paarist korralikult puhatud ööst ei piisa, et taastada pikema kehva unega perioodi unevõlga. „Ka menüüd korrastades vajab organism veidi pikemat aega, et lisandunud toitained ja vitamiinid saaksid mõju avaldada,“ selgitab proviisor.

Kui väsimuse taga peidab ennast kehvveresus ehk aneemia, siis on apteekri sõnul abi näiteks raua, vitamiini B12 või foolhappe juurde manustamisest. „Kuna C-vitamiin aitab raual paremini imenduda, võiks rauatabletti vee asemel näiteks apelsinimahlaga võtta. Küll aga tuleks  samal ajal vältida kaltsiumi, piimatoodete ja kohvi tarbimist, sest need vastupidi pärsivad raua imendumist,“ õpetab proviisor.

Ka D-vitamiini defitsiit võib endast väsimuse kujul märku anda. D-vitamiini või raua juurde võtmise õige annuse välja selgitamiseks soovitab apteeker anda vereanalüüs, mis näitab kui ulatusliku vitamiinipuudusega on tegemist.
Energiataset aitavad tõsta ka apteegis müügil olevad adaptogeenid: näiteks kuldjuur, žen-ženn, eleuterokokk ja sidrunväändik, mille ülesanne on lisaks energiataseme tõstmisele ka kiirendada organismi taastumist ning suurendada kehalist ja vaimset võimekust. Apteeker soovitab neid tooteid tarvitada pigem päeva esimeses pooles, sest tulenevalt oma ergutavast toimest võivad need hilisel ajal manustades segada õhtust uinumist.

„Ettevaatusega peaksid adaptogeenidesse suhtuma kõrgvererõhktõve põdevad inimesed, sest need võivad kõrvaltoimena vererõhku tõsta. Hüpertoonikutel võiks energiavarude taastamiseks olla esmavalikuks koensüüm Q10,“ selgitab apteeker ja lisab, et Q10 on kehaomane ühend, mis on väga oluline raku tasandil energia ainevahetuses. Organism toodab seda ka ise, kuid vananedes see väheneb ning siis oleks mõistlik väsimuse korral Q10 toidulisandi kujul juurde manustada.

Enne magamaminekut tuleks vältida uinumise segajaid

Selleks, et organismi loomulike uinumise soodustavate reaktsioonide tegevust mitte häirida, tuleks apteekri sõnul magama mineku eel vältida nii ekraane, aktiivset sportimist kui ka päevaseid uinakuid. „Ekraanide sinine valgus mõjutab unehormooni melatoniini sünteesi. Lisaks võib põnev film või artikkel tekitada soovi uinumist edasi lükata ning seetõttu lühikeseks jäänud ööunega ei puhka keha piisavalt välja. Ka ei tasuks paar tundi enne uinumist tegeleda intensiivse kõrge pulsisagedusega sportimisega. Ära tuleks jätta päevased tukastamised, ka see omab negatiivset mõju ööune kvaliteedile,“ loetleb Valge-Rebane tegureid, mille jälgimine aitab õhtul mõistlikul ajal magama minna ning vältida voodis rähklemist või varavalges ärkamist.

Apteeker jagab soovitust, et kui voodisse heites ei suudeta 10-15 minuti jooksul magama jääda, siis tasuks üles tõusta ja teise tuppa minna. Sel ajal tasuks veidi lugeda või tegeleda mõne lõdvestava tegevusega ning proovida umbes 10-15 minuti pärast uuesti voodisse minna ja uinuda.
„Kui eelpool mainitust ei ole kasu, siis apteegis on olemas melatoniini preparaadid, mis aitavad häiritud unerütmi normaliseerida. Melatoniini toodab organism ka ise, kuid öiste vahetustega töö või reisid teise ajavööndisse võivad unerütmi sassi ajada ning antud hormooni tootmist mõjutada. Melatoniin nimelt reguleerib organismis ööpäevarütmi ning pimeda saabudes selle tootmine aktiveerub,“ selgitab Valge-Rebane.

Lisaks leiab apteegist rahustava ja und soodustava toimega looduslikke preparaate: palderjani, humalat, melissi või veiste- südamerohtu sisaldavaid tilku ja tablette. „Kergemakujulise murega tasuks alustada näiteks palderjanipõhisest tootest ning kui see ei aita, siis proovida mitme taimse komponendiga preparaati. Koos toetavad need teineteise toimet ja soovitav efekt on tugevam. Kuna tegemist on looduslike toodetega, siis võiks preparaati kasutada ühe nädala enne kui otsustada, kas see avaldab mõju või mitte,“ soovitab proviisor.

Apteeker rõhutab, et alati ei saa ainult väsimuse põhjal eristada, kas tegemist on kergekujulise probleemiga, mis möödub ise, kui endale veidi puhkust anda ja läbimõeldult toituda, või on see tingitud tõsisematest haigustest. „Näiteks meeste puhul, kes kurdavad sagedasest urineerimisvajadusest tingitud kehva unekvaliteedi üle, tuleks alustada eesnäärme kontrollist. Suurenenud eesnääre võib tekitada põie tühjendamise raskusi ning see omakorda tekitab pideva vajaduse külastada tualetti,“ selgitab proviisor ja lisab, et vahel ei pruugi see meest ennast segada, vaid häirib kõrval magavat kaasat.