Vähi eelsoodumuse testimine tõhustab oluliselt ennetustegvust

Eesti Vähiregistri andmetel registreeritakse igal aastal ligikaudu 9000 esmast vähijuhtu. Keskmine vähktõve risk on meil elu jooksul kõrge, Eestis haigestub vanuseks 75 vähki iga kolmas mees ja iga neljas naine. Vähiennetuse tõhustamise üheks võimaluseks on läheneda diagnoosimisele personaalsete riskide alusel, mida saab hinnata uudsete geenitestide abil.

Onkoloog dr Peeter Padriku sõnul on tugevaim riskifaktor paljude kasvajate tekkeks geneetiline eelsoodumus, mida saab hinnata vastavate geenitestidega. „Näiteks Antegenesi geeniteste tehakse patsiendi põsekaapest DNA uuringuks, mille tulemusena saab patsient personaalsed arsti soovitused vähi ennetamiseks,“ rääkis Padrik.

Näiteks Antegenesi geeniteste tehakse patsiendi põsekaapest DNA uuringuks, mille tulemusena saab patsient personaalsed arsti soovitused vähi ennetamiseks.

Me kõik teame, et vähktõve puhul on oluline ennetamine ja avastamine võimalikult varajases staadiumis. Samas annab haigus endast märku tihti liiga hilja ning inimesed ei tea mida, millal ja miks uurida. „Pärast testi tegemist saavad inimesed soovitustena teada näiteks millal on vaja uuringutel käia, milliseid uuringu viise valida ja milliste intervallidega, milliseid sümptomeid enda puhul jälgida jne. Näiteks saadeti Antegenesi statistika andmetel 800st rinnavähi testi tegijast 124 mammograafi juurde täiendavasse kontrolli,“ rääkis Padrik.

Pärast testi tegemist saavad inimesed soovitustena teada näiteks millal on vaja uuringutel käia, milliseid uuringu viise valida ja milliste intervallidega, milliseid sümptomeid enda puhul jälgida.

Kindlasti tuleks vähiennetuseks käia ka sõeluuringutel ja nendes osalemine on viimastel aastatel kasvanud, kuid jääb praegu veel alla Euroopa Liidu keskmise. Sageli kutsutakse sõeluuringusse inimesi hilisemas eas, samas vähki diagnoositakse aina varem.

ERGO ravikindlustuse statistika näitab positiivset trendi, et inimeste huvi oma tervist kontrollida on aasta aastalt suurenenud. „Vähiennetuses on meie kliendid pidanud üha olulisemaks pahaloomuliste nahakasvajate uuringuid. Võrreldes 2022. aastaga kasvas hüvitatavate dermatoskoopia juhtumite arv eelmisel aastal 100%,“ kommenteeris ERGO ravikindlustuse riskijuht Janika Lüüs-Likk. Ta lisas, et kui 2022. aastal hüvitas kindlustus ligi 260 dermatoskoopia uuringu kulud, siis 2023. aastal oli see arv juba üle 540. Ka mammograafi külastatavus kasvas ERGO ravikindlustuse klientide hulgas eelmisel aastal 40%. Lüüs-Likki hinnangul on tööandja ravikindlustus elavdanud terviseuuringutel osalemist, millel on rahva tervisele positiivne mõju.

Kõige sagedamini esinevad kasvajad on naistel rinnavähk ja meestel eesnäärmevähk ning olenemata soost jämesoolevähk ja melanoom. Näiteks rinnavähki diagnoositakse Eestis 16 naisel nädalas ja 5 naist nädalas sureb Eestis sellesse. Võrdlusena jämesoolevähki diagnoositakse 20 inimesel ja sellesse sureb 10 inimest nädalas. Personaalsete soovituste järgimine võib osutuda elupäästvaks ja vähiennetusse panustamine on ülimalt oluline.

Lisainformatsioon testidest

Geenitestid on välja arendanud Eesti meditsiinilabor ja tervisetehnoloogia ettevõte Antegenes koostöös onkoloogide, meditsiinigeneetikute ja bioinformaatikutega ja vastavad kõikidele regulatsioonidele ehk on kasutatavad tervishoiusüsteemis. Vähi personaliseeritud ennetuseks mõeldud geeniteste Tervisekassa praegu ei kompenseeri, testi eest tuleb inimesel endal tasuda. Neile, kellel on täiendav eraravikindlustuse leping tööandja poolt, võidakse sõltuvalt kokkulepitud kindlustuslepingu tingimustest testi kulud hüvitada profülaktiliste uuringute kindlustuskaitsest.