Arst annab nõu: milline peab olema mehe tervislik seisund pisipere planeerimisel?
Tervislik eluviis ja hea füüsiline seisund mängivad olulist rolli lapsevanemaks saamisel. SYNLABi laboriarst selgitab, milline peaks olema mehe tervislik seisund lapse saamiseks ning milliseid tervisenäitajaid tasub enne pisipere planeerimist kontrollida.
“Kahjuks on viimasel ajal hakanud langema meeste viljakus ja seda üle maailma. Eesti on viljakusnäitajate osas küll Euroopas üle keskmise, kuid langustendentsi on näha ka meil.”
“Eelkõige avaldub see seemnerakkude ehk spermide arvus ja kvaliteedis, kuid on ka mitmeid lisafaktoreid, mis takistavad normaalset viljastumist,” lausus SYNLABi laboriarst dr Jüri Laasik.
Kuigi mitmed viimasel ajal läbi viidud uuringud on näidanud, et Eesti mehe tervis pole kiita, on dr Laasiku hinnangul paljud mehed vastupidisel arvamusel. “Kuigi eeldatava eluea pikkuse osas jäävad mehed naistest ligi kaheksa aastaga maha, on nende reproduktiivne ehk paljunemisvõimeline iga oluliselt suurem, ulatudes sageli kõrge vanuseni,” ütles arst.
SYNLAB viis meeste tervise kuu raames läbi uuringu, kust selgus, et laste saamine on mehelik olemise puhul naiste jaoks väga oluline 23% küsitletutest ja pooled naistest hindavad laste saamist mehelikkuse juures pigem oluliseks või väga oluliseks. Laste saamine on väga või pigem oluline mehelikkuse osas 50-59-aastaste meeste jaoks, nooremates vanusegruppides on trend madalam.
Sugu- ja nakkushaigused ohustavad loote ja vastsündinu tervist
“Enne pisipere planeerimist tuleks meestel siiski arvestada mitmete faktoritega, mis võivad mõjutada rasestumist, kuid ka hilisemat loote arengut. Mitmed mehe nakkushaigused võivad raseduse eelselt või ajal nakatada naist, ohustades loote ja vastsündinu tervist. Seetõttu on oluline lisaks last planeerivale naisele kontrollida ka last sooviva mehe tervist,” ütles dr Laasik.
Suguhaigustest tasub kontrollida klamüdioosi, gonorröa ehk tripperi, mükoplasmoosi või trihhomonoosi nakatumist. “Nakkushaigustest: B- ja C-hepatiit, süüfilis, HIV-viiruse olemasolu. Eelmainitud nakkuseid saab mugavalt kontrollida uriini- ja vereproovidega,” lausus dr Laasik.
“Põletikukoldest spermasse sattuvad hüperaktiivsed osakesed ehk vabad radikaalid võivad suguühtel naise organismis tekitada või suurendada oksüdatiivset stressi, mis omakorda võib takistada munaraku viljastamist spermatosoidi poolt. Samuti võivad mehe suguteedes olevad haigustekitajad üle kanduda naise organismi ning seal põhjustada kahjustusi arenevale lootele,” selgitas SYNLABi laboriarst, miks on oluline kuse- ja suguteede kontrollimine nakkuste ja põletike osas.
Arsti sõnul on hetkel meeste teadlikkus vereanalüüsiga tervisenäitajate hindamisest mõnevõrra madal, sest vaid pooled (ca 50%) meesvastajatest teavad, et vere kaudu saab määrata nii, testosterooni kui ka eesnäärme põletiku näitajaid. Noorem vanuserühm (18-29) on teadlikum, et vere kaudu saab määrata testosterooni taset (67%), alkoholitarbimise mõju organismile (63%) ja ka sõltuvusainete tarbimist (79%).
Lapse saamisel mängivad olulist rolli ka elustiil ja harjumused
Mehe kuse-suguteede oluliseks organiks on eesnääre. See on esmaseks takistuseks infektsioonide levikul, mis võivad olla tungida organismi kusejuha kaudu. Kui eesnääre on haaratud põletikulisest protsessist, võib see dr Laasiku sõnul edasi kanduda seemnepõiekestele, munajuhadele ja munanditele, takistades seemnerakkude ja-vedeliku normaalset formeerumist.
“Lapse saamise puhul mängib olulist rolli ka mehe olulisim suguhormoon testosteroon, mis osaleb enamustes organismi kudedes ja rakkudes toimuvates protsessides, sh spermide moodustumises ja küpsemises. Eestis läbi viidud uuringu tulemustest nähtub, et viiendikul 40-49 aastatest meestest oli testosterooni tase allpool optimaalset taset. Testosterooni vähenemist soodustavatest faktoritest tuleks lisaks suitsetamisele, alkoholi tarbimisele ja ületöötamisele välja tuua Eesti mehele sageli iseloomuliku liigse kehakaalu või rasvumise. Samas on korraliku füüsilise koormusega võimalik testosterooni taset optimaalses piiris hoida või isegi suurendada,” selgitas arst. Ta lisas, et spermide ja sperma kvaliteedist rääkides ei saa siiski mööda minna kahjulikest harjumustest: alkohol, suitsetamine ja muud mõnuained, mis võivad mõjutada nii spermatosoidide arvu langust, kui DNA muutuseid.
Testosterooni vähenemist soodustavatest faktoritest tuleks lisaks suitsetamisele, alkoholi tarbimisele ja ületöötamisele välja tuua Eesti mehele sageli iseloomuliku liigse kehakaalu või rasvumise.
“Kahtlemata on järglaste planeerimisel ja saamisel olulised mõlema osapooled – naine ja mees, sealjuures enamus hoolest ja vastutusest on seoses rasedusega naise kanda. Kuid vähemtähtsam ei ole ka mehe roll ning seepärast tuleb ka meestel asjasse tõsiselt suhtuda.
Seega, enne pisipere planeerimist oleks sobilik töökoormust ja -stressi vähendada, katsuda kaalus maha võtta, loobuda või vähendada alkoholi tarbimist, suurendada füüsilist koormust, kui tundub et see on napp. Kõik see aitab kaasa mehe viljakuse ja suguvõime parandamisele ja edukale pereplaneerimisele,” lisas dr Laasik ja soovitas kõigil meestel enne lapse saamist oma tervise eest hoolt kanda ja vajalikud analüüsid teha.
Kahjulikud harjumused, mis mõjutavad mehe reproduktiivsust:
- Alkohol. Juhuslik alkoholi tarvitamine ei kahjusta väidetavalt spermide kvaliteeti, kuid liigtarbimise korral on täheldatud nii spermatosoidide arvu langust, nende liikuvuse vähenemist kui raskematel juhtudel ka kahjustusi pärilikkusaines – DNAs. Samuti on alkoholi liigtarvitamise tulemuseks seemnevedeliku vähesus. Kui tahetakse kindel olla spermide heas kvaliteedis, tuleks meeles pidada, et nende uuenemise aeg on umbes 2,5 kuud – seega, enne lapse võimalikku viljastamist on soovitatav kolm kuud kainust.
- Suitsetamine. Ka tubakasuitsus sisalduvad kahjulikud ühendid võivad põhjustada joksüdatiivset stressi, mis takistab spermide normaalset arengut ja raskematel juhtudel isegi DNA muutusi.
- Muud mõnuained. Nii kanep, kokaiin kui opioidid võivad pikemaajalisel tarvitamisel mõjutada spermatosoidide kvaliteeti, liikuvust ja arvukust. DNA muutusi on täheldatud opioidide korral.