Eestis viidi edukalt läbi unikaalne ravi kaugjälgimise projekt
Sel pühapäeval tähistab kogu maailm Ülemaailmset Psoriaasipäeva. Eesti psoriaasipatsiendid saavad sel korral rõõmustada, sest lõpufaasi on jõudnud väga oluline kaks aastat kestnud psoriaasihaige ravi kaugjälgimise projekt.
Projekti olulisust rõhutab see, et edukalt jälgitud psoriaas vähendab kaasuvate haiguste avaldumise riski. Raviarsti ja patsiendi koostöö on ravitulemuse saavutamiseks võtmetähtsusega.
Psoriaas on krooniline mittenakkuslik nahahaigus, millega patsient peab elama kogu elu. Haigus suurendab kaasuvatesse haigustesse haigestumise riski (psoriaatiline artriit, metaboolne sündroom, diabeet, kõrgvererõhutõbi ja pahaloomulised kasvajad). Need omakorda on seotud südameinfarkti ja insuldi riskiga.
Eesti Psoriaasiliidu juhi Georg Jurkanovi sõnul elab Eestis hinnanguliselt 40 500 psoriaasihaiget, kellel on igapäevaselt haigusest tingitud vaevused. Tema sõnul haiguse aktiivsus ja haiguse ravile allumine varieeruvad väga palju. Psoriaasi raskusaste kõigub elu jooksul ning seetõttu ka tervishoiuteenuse vajadus aja jooksul kogu aeg muutub. „ Kui haigus on kontrolli all, siis väheneb haiguse raskusaste, mis omakorda vähendab ka kaasuvate haiguste tekkeriski, nende avaldumist ning ravikulusid,“ kinnitab Georg Jurkanov. Psoriaasiliidu liikmete kogemused on talletatud nii raviteekonna väljatöötamisse kui ka ravijälgimise projekti, mille põhipartneriteks olid Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Ülikool ja Dermtest OÜ.
Projekti kliiniline juht dermatoveneroloog professor Külli Kingo tõi välja: „Kaugjälgimine võimaldas dermatoveneroloogidel saada patsiendi igapäevasest seisundist hea ülevaate ning vajadusel distantsilt ravi korrigeerida – elukvaliteedi, sümptomite ning visuaalne info võimaldasid teha kiiremaid sekkumisi. Samuti oli esmatasandilt edasi suunatud patsientide käsitlemine sujuvam, sest kogu info oli juba olemas ning ravi progressist oli parem ülevaade“
Psoriaasi jälgimisprojekti tehnoloogiajuhi Priit Kruusi sõnul oli patsientidel võimalik pidevalt jagada arstile haiguse kohta infot (psoriaasi küsimustikud ning pildid kolletest) ning arstid said kohe vastavalt vajadusele haigega kontakti võtta. „Tulemused näitasid, et 87% osalenutest oli teenusmudeliga rahul, 85% soovitaks või pigem soovitaks lahendust sõpradele või lähedastele ning kaks kolmandikku projektis osalenud patsientidest sooviksid kaugjälgimisega jätkata,“ kirjeldas ta tagasisidet.
Patsientide tagasiside kohaselt tunnevad patsiendid end võimestatuna, paremini jälgitud ja hoituna, elukvaliteet paraneb ning haiguse ägenemisel saab olla kindel, et õigeaegne info jõuab tervishoiutöötajani. Psoriaasi kaugjälgimise rakendust kasutanud patsientidel toimus statistiliselt oluline positiivne elukvaliteedi muutus, mis on võrreldav tavaraviga uuringu kontrollrühmas.
Antud projekti puhul on unikaalne, et tegemist oli ühe projektiga neljast Tervisekassa juhitud näidisprojektide programmis, kaasatud oli nii eriarstiabi kui perearstid ning projekti alusel loodi tulemuspõhine tasustamismudel. Uut lahendust katsetati kaheksas tervishoiuasutuses, sh Tartu Ülikooli Kliinikumis ning 7 perearstikeskuses üle Eesti. Projekti panustas mitukümmend inimest, sellest loodi mitu teadusväljundit ning käivitati ka mitu hargprojekti, mis aitavad katsetatud tehnoloogiat täiustada ja eskaleerida.
- Õige ravitaktika valimine on psoriaasi puhul väga oluline, sekkumine haiguse ägenemisse peab olema õigeaegne ning info terviseseisundi kohta raviplaani koostamisel terviklik. Praegune kontaktvastuvõttudele keskenduv ravikorraldus Eestis ei võimalda arvestada piisavalt psoriaasiga patsientide haiguse spetsiifikat ning ravile ligipääsu probleeme. Sõltutakse liigselt kontaktvastuvõttude põhisest järjekorrast. Ka on haiguse osas teadlikkus ühiskonnas madal ning jätkuvalt esineb haigusega seotud stigmat – näiteks arvatakse, et see võib olla nakkav. Stigma on ka üks tugevamaid depressiooni sümptomite ennustajaid psoriaasi diagnoosiga inimeste hulgas.
