Farmatseut selgitab, kuidas reisimisel trombide teket ennetada
Bussi või lennukiga reisides tuleb tihti olla sundasendis, sellistes aeglustunud verevoolu tingimustes võib aktiveeruda aga trombide teke.
„Vanuse kasvades võib suureneda südant ja veresooni puudutavate kardiovaskulaarhaiguste risk ka muidu tervetel inimestel. Üks osa veresoonkonna haigustest on veresoonte ummistuse teke ehk tromboos. Viimane tähendab veresoone ummistust, mis on põhjustatud veresoonesisesest verehüübimisest. Üks sagedasemaid venoosseid tromboose on süvaveeni tromboos, kus verehüüve tekib sügaval lihaste ja luude vahel asetsevates veenides. Sellisel juhul on takistatud verevool südame suunas ja tekib venoosne pais. Tulemuseks on paistes ja valutav jäse,“ selgitab Südameapteegi farmatseut Ethel Jamnes.
Ennetamisega hoiab trombiohu minimaalsena
Veenitromboos ei ole kindlasti üksnes lennukis reisimise probleem, vaid ohustab kõiki, kes on ette võtnud pikema reisi. Nimelt kaasneb pika sundasendis istumisega verevoolu aeglustumine südame suunas, mis võibki esile kutsuda trombide tekke.
Tromboos tekib tavaliselt 1-2 nädala möödudes, kuid mõnel juhul ka kuni üks kuu pärast reisi. Enim on ohustatud inimesed, kellel on olemas üks või mitu tromboosi riskitegurit, milleks on vanus üle 40 aasta, ülekaal, suitsetamine, hiljutine operatsioon, naistel suukaudsete antibeebipillide kasutamine ja hormoonasendusravi.
„Reisiaegseid trombe on võimalik edukalt ennetada näiteks kitsastele riiete asemel mugavate rõivaste kandmisega. Kindlasti tuleb vältida vedelikupuudust ja juua piisavalt vett. Lennukis tasub film pausile panna ja liikuda võimalusel salongi vahekäigus. Bussi või autoga reisides saab jalgade lihaspumba tugevdamiseks teha spetsiaalseid harjutusi, mis aitavad tugevdada verevoolu südame suunas,“ õpetab Jamnes.
Keskmise tromboosiriskiga on reisijad, kes on ülekaalulised, kellel on olnud hiljutine operatsioon, kes suitsetavad ja samuti rasedad. Neil tuleks lisaks eeltoodule kanda ka kompressioonpõlvikuid, mida saab osta apteekidest.
Kõrge tromboosiriskiga on reisijad, kellel on eelnevalt esinenud tromboosi, kellel on diagnoositud pahaloomuline kasvaja või leitud geneetiline soodumus trombide tekkeks. Neil soovitab farmatseut lisaks üldmeetmetele ja reisipõlvikutele kasutada reisieelselt verevedeldajat. Verevedeldajate võtmiseks peab eelnevalt konsulteerima arstiga, kes määrab vastava ravimi ja õige annuse.
Südame-veresoonkonnahaigused võivad ilmneda vargsi. Neid soodustavad peamiselt vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, vähene puu- ja köögiviljade söömine ning liigne soola tarvitamine. „Kõige edukamalt aitab südame-veresoonkonnahaigustest hoiduda tervislik elustiil,“ teab farmatseut.
