Hammaste ravi üldnarkoosis – kellele ja miks?
Kuigi üldnarkoosi kasutatakse hambaravis eelkõige mastaapsemate kirurgiliste sekkumiste puhul, selleks, et vähendada kaasnevat valutunnet või ravi puhul ilmnevaid vastureaktsioone, on üha sagedasem põhjus taolise ravimeetodi kasutamiseks väga suur hirm hambaravi suhtes.
“Üldnarkoos tähendab seda, et patsient pannakse raviprotseduuri ajaks nö magama ehk aju ei taju valu signaale – selliste protseduuride vastu on huvi märgatavalt tõusnud võrreldes aasta taguse ajaga, “ ütles Sakala Hambaravi hambaarst doktor Kaja Kiige, tõdedes, et üldnarkoosis ravile on siiski ette nähtud kindlad põhjused ning kergekäeliselt sellesse protseduuri suhtuda ei tohiks, seda enam, et ka üldnarkoosist taastumine on omaette väljakutse.
Hambaid tuleks üldnarkoosis ravida siis, kui koostöövõime puuduse tõttu pole võimalik patsienti ravida tavameetodil. “Kui inimesel on meditsiiniliselt näidustatud ravi mittevõimalikkus või patsiendil esineb paaniline hirm hambaarsti suhtes, mis tuleneb näiteks kõrgest valulävest või vastumeelsusest hambaravi protseduuride suhtes, siis on võimalik kasutada üldanesteesias hambaravi meetodit,” ütles Kiige, täpsustades, et on teatud protseduurid, mis nõuavad narkoosi rohkem kui teised. “Üldnarkoosis eemaldatakse (tarkuse)hambaid, ravitakse tsüste ning parandatakse hambaid, tehakse huule-ja keelekida operatsioone ning veelgi keerukamaid operatsioone nagu hamba eemaldamine põskkoopast,” rääkis Kiige.
Narkoosiga hambaravi teostatakse vaid koostöös anestesioloogiga, kellega kaardistatakse põhjalikult patsiendi meditsiiniline taust.
Üldnarkoos on tänuväärne ka seetõttu, et võimaldab arstil teha tööd segamatult – patsiendi keha on operatsiooni ajal fikseeritud ning mõningaid protseduure saab seetõttu ka kiiremini teostada.
“Selleks, et patisentidele üldanesteesias abi pakkuda, tuleks hambakliinikul muretseda narkoosiaparaat ning ühtlasi peavad ka ruumid olema teenuse osutamiseks vastavalt planeeritud. Kuna meditsiiniseadmed on väga kallid, siis paljudel kliinikutel neid tõesti veel pole ning ühtlasi on oluline anestesioloogi kättesaadavus,” tõdes Kotka Tervisemajas resideeruva Sakala Hambaravi tegevjuht Hendrik Kiige. Kiige lisas, et kuna patsiendid on teenuse vastu korduvalt huvi tundnud, siis selleks, et pakkuda klientidele hambaravi täisteenust ühes kohas, otsustati ka üldnarkoosis hambaravi pakkuma hakata.
Ka riigitasandil oli möödunud aasta jooksul arutelu all üldnarkoosis hambaravi teenuse hüvitamine ning 1.juulist jõustuva hambaravihüvitise korral hakkab riik tasuma ka üldnarkoosis hambaravi eest juhul, kui see on täiskasvanule meditsiiniliselt näidustatud. Sellest muudatusest on eelkõige abi nendele, kes kannatavad psüühika- ja käitumishäirete ning närvisüsteemihaiguste käes või kellel on raske füüsiline puue.
