ITK UURING I Dr Lill: peame endiselt olema valmis uuteks haigusjuhtudeks ja õppima viirusega koos elama
„Me ei tea, mida tulevik toob, aga meil on nüüd teadmised olemas – selles mõttes oli see hea ja õpetlik kogemus,“ ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla Covid-19 osakonda juhtinud dr Alice Lill ja kutsub üles olema vastutustundlikud, sest 2+2 reegel kehtib endiselt.
„Ohutunne on tõesti kadunud, kui inimesi vaatan,” tõdeb dr Lill ja ütleb, et inimesed peaksid olema jätkuvalt ettevaatlikud, sest tegelikult pole ju palju muutunud: haigus pole kuskile kadunud, pole ei tõhusat ravi ega vaktsiini. “Kohtades, kus on palju inimesi suletud ruumis koos, võiks siiski maski kanda, näiteks ühistranspordis,” soovitab arst.
Haigus on dr Lille sõnul selles mõttes kummaline, et üks inimene võib tunda natuke kurguvalu ja nohu, teine satub intensiivravisse hingamisaparaadi alla, kolmas sureb. „Me ei tea haiguse kohta palju ning ei oska ennustada, milline kellelgi haiguse kulg on. Jah, riskirühmas on need, kellel on kaasuvad haigused ja kõik hooldekodude elanikud, aga me ei oska ka nooremate inimeste puhul öelda, kuidas neil võiks haigus kulgeda. Vanuses 45–60, aktiivses elueas – me ei tea alati ette, kuidas sellises vanusegrupis inimeste haigus kulgeb,“ räägib dr Lill.
Edasine sõltub sellest, kuidas inimesed käituvad. „Meil võib olla isegi kaks nädalat null nakatunut, aga piiride avanedes võidakse viirus reisides sisse tuua,“ ütleb ta.
ITK alustas kohortuuringuga
Kriisiperioodil alustas ITK paralleelselt COVID haigete kohortuuringuga, millega on praeguseks liitunud PERH, Ida-Viru Keskhaigla ja ka Kuressaare Haigla.
Uuringusse kaasatakse liitunud asutuste kõik SARS-CoV-2-positiivsed hospitaliseeritud patsiendid – mistahes põhjusel nad hospitaliseeritud ka on. Ka need, kelle haiglaravi põhjuseks on näiteks hoopis trauma või puhtalt isolatsioonivajadus.
„Uuringu rõhk on kindlasti patsientide üksiksasjalikul epidemioloogilisel anamneesil. Järgmisena dokumenteerime detailselt patsiendi seisundi saabumisel ning haiglapäevade lõikes. Kolmandaks hindame eraldiseisvalt patsientide rindkereröntgenid ning KT-uuringud,“ rääkis ITK teadusosakonna projektijuht, arst-resident Joel Lumpre.
Lisaks hospitaliseeritud patsiente kaasavale uuringule on eraldiseisev uuring SARS-CoV-2-positiivsete sünnitajate samalaadseks uurimiseks ja jälgimiseks. Kuigi andmekogu on suures osas sarnane, on selguse huvides registreeritud need kahe erineva uuringuna.
„Uuringute eesmärk on üldsõnaliselt öeldes haiguse epidemioloogiliste näitajate ning lähi- ja kaugtulemi hindamine. See võib tunduda kaunis lai eesmärk ning seda see tegelikult ongi – kavandilt prospektiivne kohordiuuring ongi pandeemia tingimustes hüpoteeside genereerimise tööriist,“ ütles Lumpre, lisades, et uuring annab teadmist, millega viiruse näol tegu on.
„Kõlab lihtsameelselt, aga nii on. Suur osa pandeemiaga seotud kitsendustest ja piirangutest on ja olid seotud teadmatusega. Kas siis meie endi immuunsüsteemi või meie teadmatusega, kuidas see viirus meie populatsioonis käitub. Näiteks, kui te hakkasite eriolukorra alguses otsima infot selle kohta, kui kaua see viirus pindadel ellu jääb, siis jõudsite välja ainult ühe originaalse avaldatud uuringuni. Üheainsani! Ma arvan, et rohkem selgitama ei peagi.“
Uuring jõuab tulemusteni sõltuvalt pandeemia edasisest kulgemisest. “Kui praegu tõesti see esimene laine vaibub ning meil õnnestub ka tervenenud patsiente jälgima ehk tagasi kutsuma hakata, siis võiks esimesi kokkuvõtteid teha juba suvel.“
