Kas teadsid, et enamasti ei põhjusta HIV mingeid kaebusi?

1. detsembril tähistati üle maailma AIDSi vastu võitlemise päeva, millega tuletatakse kõigile meelde regulaarse HIV-testimise olulisust ja kondoomi kasutamise vajalikkust suguhaigustest hoidumiseks.

Selle aasta esimese kümne kuuga on Eestis HIV diagnoositud 161 inimesel. Võrreldes eelmise aastaga on seda vähem, ent siis mõjutasid statistikat Eestisse saabunud sõjapõgenikud, kes võeti siin arvele n-ö uute juhtumitena.

Spetsialistidele teeb aina suuremat muret vähene HIV-testimine. „Tendents on, et inimesed kasutavad vähem kondoome ning testivad end vähem, erinevad suguhaigused levivad aga aina enam,“ sõnas Narvas tegutseva Linda Kliiniku juht Kristiina Vainomäe. „Testimise aktiivsus vähenes tugevalt koroona-aastatel ning pole kahjuks siiani taastunud. Kui näiteks aastal 2019 tehti Eestis HIV-teste 214 497, siis tänavu on kümne kuuga tehtud vaid 117 639 HIV-testi.“

Linda Kliiniku juhi sõnul võiks HIV-testi teha igaüks, kel on väiksemgi kahtlus HIVi nakatumise suhtes – näiteks kui ollakse olnud kaitsmata vahekorras või on inimesel palju seksuaalpartnereid. „Testi võiks teha kord aastas, aktiivse sugueluga inimene isegi kaks korda aastas,“ sõnas Vainomäe. „See on normaalne intiimhügieeni osa ja parim viis kaitsta ennast ja oma partnerit.“

Testi võiks teha kord aastas, aktiivse sugueluga inimene isegi kaks korda aastas.

Enamasti ei põhjusta HIV mingeid kaebusi ja võib sageli aastaid segamatult organismis paljuneda ning tasakesi immuunsüsteemi rakke hävitada. HIV-i saab ravimitega vaos hoida ja õigeaegne haiguse avastamine ning ravi aitab säilitada väga hea elukvaliteedi aastateks. Ilma ravita võib HIV-nakkuse viimases staadiumis välja kujuneda omandatud immuunpuudulikkuse sündroom HIV-tõbi ehk AIDS. Eestis diagnoositi AIDS 2022. aastal 13 inimesel, kokku on Eestis aastate jooksul AIDS diagnoositud enam kui 600 inimesel.