Kuidas hooldada suvel nahka?
Suvine soe temperatuur ning intensiivne päikesevalgus mõjutavad inimese nahka. Suvise nahahoolduse ja hea hügieeni nõuandeid annavad Tallinna Koolitervishoiu kooliõed Meril Saarkoppel ja Jane Tammsaar Tallinna 32. Keskkoolist.
Esmalt tuleb meeles pidada, et naha hooldus algab kogu keha baasvajaduste eest hoolitsemisest ehk küllaldasest ööunest ja puhkusest, piisavast puhta vee joomisest ja täisväärtusliku toidu söömisest. On teada, et uneajal toodab meie nahk elastsust andvat kollageeni ja toimub naharakkude taastumine. Selleks aga, et nahk saaks uueneda, on vaja toitaineid ja vett.
Väljastpoolt hooldamisel on kõige olulisem puhtus ja õiged vahendid selle tagamiseks. Eriti õrnalt peaks oma naha eest hoolitsema noored. Nahahoolduses kehtib põhimõte: “Vähem on rohkem”. Vesi, nahasõbralik hooldav ja kaitsev näopesugeel on esialgu piisavad hooldusvahendid. Näopuhastusvahendeid on tänapäeval suures valikus – geelina, vahuna, puhastuspiimana jne. Selleks, et leida endale sobiv, peab katsetama erinevaid tooteid. Kindlasti tuleks aga nägu pesta näole mõeldud puhastusvahendiga, dušigeelid ja šampoonid on õrna näonaha vastu liiga karmid ning võivad tekitada erinevaid nahaprobleeme.
Kui noor inimene endale tooteid otsib, tuleks veenduda, et need ei sisaldaks alkoholi. Alkoholiga nahahooldusvahendid võivad lühiajaliseks kasutamiseks sobida rasuse nahaga inimestele, sest tulemus on matt ja nahk pole rasune ega läikiv. See muudab aga naha väga kuivaks ja seetõttu võib nahk edaspidi hakata tootma veel rohkem rasu. Kindlasti soovitame nii neidudel kui ka noormeestel külastada kosmeetikut, kes teeb kindlaks näonaha tüübi ja õpetab, kuidas naha eest kõige paremini hoolitseda.
Päikesekreem iga ilmaga
Naha kaitse ilmastiku ja päikese eest on oluline nii talvel kui ka suvel. Talvel kipub paljudel olema nahk kuivapoolne ning vajab kaitset külma tuule ja miinuskraadide eest. Ka suvel võib nahk muutuda kuivaks ning siis juba kuuma päikese ja kuiva õhu tõttu. Oluline on teada, et naha niisutamiseks mõeldud kreemid on eri aastaaegadel erinevad, talvine kreem pole mõeldud suveks ning vastupidi.
Suvel ei saa üle ega ümber päikesekaitse kreemist, mille eesmärk on hoida nahka UV-kiirguse eest. Seetõttu tuleb päikesekreemi kasutada regulaarselt iga päev, seda ka pilves ilmaga. Eriti ettevaatlikud peavad olema rohkete sünnimärkide ning nahaprobleemidega inimesed.
Päikesekreemi valides on inimesed harjunud vaatama SPF ehk päikesekaitsefaktori numbrit – mida kõrgem see on, seda suurem kaitse. See on õige, kuid päikese puhul räägime me kahe erineva lainepikkuse kiirgusest. Kui UVA kiired tungivad sügavale nahakihtidesse, siis UVB kiired põletavad pindmiselt. Seega on kreemi valides oluline jälgida, et pakendil oleks märgitud kaitse nii UVA kui ka UVB kiirte eest UVA kiirguse kaitse üheks märgituseks on näiteks PA+ või eriti tugeva kaitse puhul PA++++. Kui pakendile on märgitud vaid päikesekaitse faktori number, siis on sellel kaitse ainult UVB kiirguse eest.
Päikesekreemi tuleb enne välja minemist kanda kogu katmata naha pinnale. Kreemi peab uuendama vähemalt iga kahe tunni järel või vastavalt kreemi päikesekaitsefaktorile ja tootja soovitustele. Kindlasti tuleb päikesekreemi uuesti peale kanda pärast ujumist, rohket higistamist või rätikuga kuivatamist, isegi juhul, kui tegemist on veekindla päikesekreemiga.
Hoolitse kogu keha hügieeni eest!
Suvel liiguvad koolilapsed laagrites ja malevates, tänapäeval on seal elementaarsed pesemisvõimalused olemas ja on oluline, et hügieenist peetakse kinni ka siis, kui vanemad silma peal ei hoia. Soojade ilmadega õues mängides ja töötades saab keha tolmuseks ja higiseks, viimane toob kaasa ebameeldivad kehalõhnad, eriti kui murdeaeg käes.
Higistamise peamine ülesanne on kehale sobiva temperatuuri hoidmine. Seega on higistamine täiesti normaalne ning individuaalne – on inimesi, kes higistavad rohkem ja on neid, kes vähem. Kõige tähtsam on hügieen, pesema peab kindlasti pärast sportimist ning õhtul enne magamaminekut, et eemaldada nahalt higi, rasu ja väliskeskkonnast nahale kleepunud tolm ja muu mustus. Higilõhna ärahoidmiseks tuleks kasutada endale sobivat deodoranti, kuid kindlasti puhtal nahal. Murdeeas higistavad noored üsna palju, aga see on mööduv nähtus. Liigse higistamise põhjus on ka ülekaal või kui see on välistatud, siis mõni tervisehäda, näiteks kilpnäärme liigtalitlus või diabeet.
Kokkuvõttes on suvise nahahoolduse põhilised alustalad tervislik eluviis sealhulgas toitumine, niisutus ja päikesekaitse ning vana hea pesemine. Suvel vajab nahk kindlasti rohkem hoolt. Kõrge temperatuur ja tugev päikesekiirgus võivad muuta naha õhemaks ja tundlikumaks. Rasusel nahal on aga suvekuudel oht tavapäraselt rohkemaks vistrike tekkimiseks – neid ei tohiks kindlasti ise puutuda, ammugi pesemata kätega. Kui väga on vaja punni pigistada, tuleks nahk eelnevalt puhastada ja mitte kasutada seejuures alkoholi sisaldavaid tooteid, mis nahka kuivatavad. Kui vistrikke leidub aga rohkem, on mõistlik külastada kosmeetikut. Tema oskab öelda, kas piisab nahahooldusrežiimi muutmisest või tuleks konsulteerida juba nahaarstiga.
Autorid: Tallinna Koolitervishoiu kooliõed Meril Saarkoppel ja Jane Tammsaar Tallinna 32. Keskkoolist.
