Mida iga mees peab teadma – vähiliit alustab teavituskampaaniat!
Nii nagu iga mees teab, et 1. detsembriks peavad autol talverehvid all olema nii peaks iga mees teadma, mida ta saab oma tervise heaks teha, et elada pikk ja õnnelik elu.
Uurimused ja arstide kogemused näitavad, et eesti meeste terviseteadlikkus on küll kasvanud, kuid jääb siiski veel oluliselt alla naistele. Viimase kümne aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud 6 aastat ja naistel 3,5 aastat. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti meestel oodatav eluiga aga ligi 5 aastat lühem.
Meestearst Margus Punab: “Meeste terviseteadlikkus on küll kasvanud, kuid oluliste tervise riskitegurite (liigne kehakaal, vähene liikumisaktiivsus, mittetervislik toitumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine) osas on meeste näitajad jätkuvalt oluliselt kehvemad kui eesti naistel. Vanuserühmas 30-50 eluaastat kasutab eriarsti teenust enam kui kaks korda vähem mehi kui naisi.”
Iga mees peaks teadma
- Eesnäärmevähk on meeste sagedasim vähkkasvaja Euroopas.
- Alates 50. eluaastast diagnoositakse ühel mehel kuuest eesnäärmevähk.
- Mehe vanuse kasvades haigestumisrisk suureneb. Eesnäärmevähki diagnoositakse kõige sagedamini 55–74-aastastel meestel.
Soovitused haiguse varaseks avastamiseks:
- PSA analüüsi on soovitatav teha meestel alates 50. eluaastast
- Kui perekonnas on juba eesnäärmevähki esinenud, on soovitatav teha PSA analüüsi alates 45. eluaastast.
Eesti Vähiliit koos meeste terviseprobleemidega tegelevate arstidega soovitab meestele toituda tervislikult, olla füüsiliselt aktiivne, vähendada stressi oma elus ning regulaarselt külastada arste, et võimalikud terviseprobleemid saaksid varakult avastatud ja ravitud!
