Miks peab hingama nina kaudu?

Kui hingata läbi suu, siis keel ei ole oma loomulikus puhkeasendis vastu suulage, vaid asub suu põhjas või hammaste vahel. See omakorda võib tekitada valet neelamismustrit, kus neelamisel keel liigub pidevalt vastu hambaid.

„Erinevate uuringute andmetel neelab inimene päevas ca 600 kuni 800 korda. Seega kui neelamismuster on vale, keel surub vastu hambaid, võib see pikema perioodi vältel tekitada hambumusprobleeme,“ selgitab Tartu Ülikooli nooremteadur ja praktiseeriv logopeed Andres Köster.

Teiseks rõhutab Köster: „Keel on loomulik suulae laiendi. Kui keel ei ole puhkeasendis vastu suulage, siis võib laste puhul tekkida kõrge kitsas suulagi, mistõttu ei saa välja kujuneda loomulik hambakaar. Teisisõnu – hammastel on suus vähe ruumi ja nad ei mahu ära.“

„Samuti aitab nina kaudu hingamine korrigeerida alalõua asendit näo-lõualuu struktuuris. Kokkuvõttes mõjutab ninahingamine kogu näo ja lõua kuju välja kujunemist,“ räägib logopeed.

Suu kaudu hingamine on enamasti mõne meditsiinilise probleemi tagajärg. Näiteks suurenenud adenoid, kõver ninaluu, ninatrauma või kestev allergiline nohu muudavad nina kaudu hingamise raskeks. Sageli, isegi kui ninahingamise takistus on meditsiiniliselt lahendatud, võib jääma püsima harjumus suu kaudu hingata.

Andres Köster selgitab, et oluline on teha kõikvõimalik, et nina kaudu hingamine taastuks. „Nina kaudu hingates nina puhastab, vajadusel soojendab ja niisutab sissehingatavat õhku. Nina kaudu hingamisel on ka hingamise tempo aeglasem, mis tagab rahulikuma südamelöögi sageduse ja efektiivsema vere rikastamise hapnikuga. Nina kaudu hingamine garanteerib rahuolekus suu- ja näolihaste õige asendi.“

„Kui ninahingamise takistus on olnud lühiajaline, on võimalik pärast paranemist ka ise teadlikult hakata nina kaudu hingama. Probleemi püsima jäämise korral kasutame ravimiseks harjutusi, treenides keele ja suu lihaseid nii, et taastuks nii ninahingamine kui ka õige neelamismuster,“ lisab Andres Köster, kes töötab logopeedina PERHi taastusravi keskuses ning toetab ortodontia ja hambakirurgia patsientide paranemist Kliinik 32 hambaravikliinikus.

Ta toob välja, et lisaks aitab nina kaudu hingamine ja õige neelamismustri omandamine kaasa häälduse ja kõne arusaadavusele ning paranevad neelamisega seotud probleemid. Koos vigade korrigeerimisega lahenevad nii mõnedki esteetilised probleemid.

„Kui inimene hingab kogu aeg suu kaudu, siis tema keele ja huulte toonus on enamasti nõrk ja ei toeta rääkimisel selget hääldust. Sageli kaasneb suuhingamise ja vale neelamismustriga S-hääliku vale hääldus (näiteks asetab patsient S-hääliku hääldamisel oma keele hammaste vahele). Kui keelelihased on nõrgad, siis on ka R-häälikut keeruline hääldada,“ räägib logopeed.

„Vale neelamismustriga inimestel on sageli raskem süüa ka tükilist toitu või näiteks tablette neelata. Mõnikord võib ka vale neelamismuster tekitada tükitunnet kurgus. Sellised lapsed võivad olla häälekad sööjad ning söömisel ajal on nende suu ümbrus sageli toidune.“

„Vastavalt patsiendi kaebusetele koostame personaalse harjutusprogrammi, mida saab edukalt integreerida igapäevaellu. Ei pea kartma, et harjutused liiga kaua aega võtavad.. Näiteks saab keele ja huulte toonust tõstvaid harjutusi sooritada hommikuse hambapesu juures,“ märgib Andres Köster.

• 

  Andres Köster, kes varem töötas Rahvusooper Estonias ooperisolistina, tegi 2017. aastal karjääripöörde ja asus Tartu Ülikooli õppima logopeediat. Täna on ta TÜ Hambaarstiteaduste Instituudi nooremteadur ning osaleb rahvusvahelises Horizon 2020 projektis „Sleep Revolution“ , mille raames viib ta koostöös Norra Akerhusi Ülikooliga läbi uuringut veebipõhiste orofatsiaalse-müofunktsonaalse teraapia harjutusprogrammi tõhususest kerge kuni mõõduka uneapnoega patsientide ravis. 2022. aastal pälvis Andres Köster teemaga tegelemise eest Eesti Hambaarstiteaduse stipendiumi.

• Keerulise nimega orofatsiaalne-müofunktsionaalne teraapia on rohkem kui 100 aastat vana ja pärineb Lõuna-Ameerikast. Teraapia eesmärgiks on tõhustada näo- ja suupiirkonna lihaskonna funktsioone. Eestis on seda valdkonda uuritud vähem kui kümme aastat.