1. Avaleht
  2. Tervis
  3. Millal manustada monovitamiine, aga millal multivitamiine?
Millal manustada monovitamiine, aga millal multivitamiine?

Millal manustada monovitamiine, aga millal multivitamiine?

Apteekides on vitamiinilett kirju – eritähelisi vitamiine on pea sama palju kui tähti tähestikus. Kõige populaarsemad monovitamiinid on rahva seas B, C ja D. Peale monovitamiinide on olemas ka multivitamiinid, kus on ühes doosis mitu erinevat vitamiini.

„Multivitamiinikuur on hea variant, kui pole tehtud vereanalüüsi, mis ühe või teise kindla vitamiini defitsiiti tõendaks,“ sõnab Benu apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane. „Multivitamiinis on palju vitamiine ja mineraalaineid ühes tabletis koos, samas nende annused ei ole suured, seega ei ole ohtu, et mõne aine osas võiks tekkida üleannustamise risk,“ jätkab ta.

Multivitamiinikuur on hea variant, kui pole tehtud vereanalüüsi, mis ühe või teise kindla vitamiini defitsiiti tõendaks.

Monovitamiinide tarvitamise puhul on eeltöö tähtsam. „Kui on teostatud vereanalüüs, mille käigus on tuvastatud mõne aine defitsiit, tuleks alati eelistada monovitamiine. Nendes preparaatides on patsiendile vajaminev vitamiin – seda just suuremas annuses – ehk selle toime mõne puudujäägi kõrvaldamisel on oluliselt tugevam kui multivitamiini manustamisel,“ sedastab apteeker.

Foto: Freepik

Niisama vitamiinide tarvitamine pole mõistlik

„Vitamiine pole mõistlik niisama ja pidevalt tarvitada,“ sõnab proviisor Valge-Rebane. „Seda tuleb teha ikka vajaduspõhiselt, ja kuuri raames, mis on mõistliku pikkusega. Eriti peaksid ettevaatlikud olema mõneks operatsiooniks valmistuvad inimesed, mistõttu tasub enne operatsiooni raviarstiga toidulisandite manustamine läbi rääkida, sest mõned toidulisandid, näiteks hõlmikpuu, oomega-3, küüslauk ja teised, võivad verd vedeldada,“ jätkab apteeker.

Vitamiine pole mõistlik niisama ja pidevalt tarvitada, seda tuleb teha ikka vajaduspõhiselt, ja kuuri raames, mis on mõistliku pikkusega.

Lähtudes Eesti kliimast, on üks populaarsemaid toidulisandeid D-vitamiin. „Ideaaltingimustes võiks meie organism D-vitamiini tootmisega hakkama saada ajavahemikus mai kuni august/september, sest siis on päike piisava intensiivsusega, et nahas toimuks vajalikus koguses D-vitamiini süntees,“ räägib Valge-Rebane. „Selle kõige juures on üks suur „aga“. Nimelt, D-vitamiini süntees saab toimuda vaid kellaaegadel 11-13, ja seda kõike vaid pilvitu taeva korral. Ühtlasi peab kontakt päikesekiirgusega olema vahetu ehk nahka ei tohi katta riided või päikesekreem,“ täpsustab apteeker. „Sügisel ja talvel me D-vitamiini loomulikul teel Eestis kätte ei saa, mistõttu oleks antud ajal mõistlik teda vitamiini näol manustada,“ võtab proviisor jutu kokku.

Foto: Freepik

Kallim hind ei tähenda alati paremat toodet

Kui samatoimeliste valuvaigiste puhul kehtib põhimõte, et mõistlik on eelistada rahakotisõbralikumat varianti, siis üldjuhul kehtib sama ka vitamiinide puhul, kuid siiski esineb hinnast tingitud erisusi. „Kui hinnaerisuse taga peitub tehnoloogiline erisus – kui tegemist on prolongeeritud toimeprofiiliga preparaadiga või liposoomse tootega – tuleb arvestada, et kallima hinna taga võib olla teistmoodi toimiv või teisiti imenduv preparaat,“ selgitab apteeker. „Prolongeeritud toimeprofiil tähendab, et toidulisandi koostisosad vabanevad organismis pikema perioodi jooksul, mitte samaaegselt. Seetõttu jõuab enne organismist väljumist suurem kogus toimeainetest imenduda, mis muudab toime efektiivsemaks,” räägib Valge-Rebane. “Liposoomsete toodete puhul on toimeaine kapseldatud liposoomide vahele, mis seda seedetrakti kahjustavate toimete eest kaitsevad.  Ühtlasi paraneb nõnda organismipoolne ainete omaksvõtt: parem omastamine parandab toimet ning teatud juhtudel vähendab kõrvaltoimete tekkimise tõenäosust. Näiteks raua- või magneesiumipreparaatide puhul suureneb kõrvaltoimete risk siis, kui toimeaine imendub kehvasti,“ selgitab apteeker erinevate preparaatide toimepõhimõtteid.

Kui hinnaerisuse taga peitub tehnoloogiline erisus – kui tegemist on prolongeeritud toimeprofiiliga preparaadiga või liposoomse tootega – tuleb arvestada, et kallima hinna taga võib olla teistmoodi toimiv või teisiti imenduv preparaat.

„Vitamiine valides soovitan eelnevalt enda elustiil ja toidulaud läbi mõelda,“ sõnab proviisor. „Alles pärast seda võiks pöörduda apteekri poole. Kui põetakse kroonilisi haigusi või on muid kaebusi, oleks mõistlik pöörduda perearsti poole. Vitamiinikuuri täpseks määramiseks tuleb kasuks vereanalüüs,“ võtab Kerli Valge-Rebane jutu kokku.

Foto: Freepik
Foto: Freepik