MIS ON HETKEL KÕIGE OLULISEM? Praeguses etapis on Eesti peamine fookus vältida viiruse levikut riskirühmade seas, kelleks on eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed
15. märtsi õhtu seisuga on Eestis koroonaviirusesse nakatunud 171 inimest, alates 31. jaanuarist on Eestis kokku tehtud 1133 COVID-19 testi.
Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna terviseameti, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu Haigla laborites.
Eesti tervishoiusüsteem on epideemiaga toimetulekuks sotsiaalministri korraldusega üle viidud teisele valmisolekutasemele, mille kohaselt saavad tervishoiuasutused võimaluse plaaniline ravitegevus edasi lükata ja keskenduda raskelt haigestunud inimeste ravimisele. Ka kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste teenindamisele. Sarnasele töörütmile läks paari päeva eest üle ka Ühendkuningriigi tervishoiusüsteem.
Praeguses etapis on Eesti peamine fookus vältida viiruse levikut riskirühmade seas (eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed). Jätkuvalt on oluline elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmine.
Terviseameti riskihinnangu seisukohalt on haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus keskmine.
Terviseamet lähtub oma riskihinnangus WHO ja ECDC andmetest, riskihinnangutest ja -analüüsidest ning prognoosist.
Välismaalt saabunutel ja nakatunuga kontaktis olnud isikutel tuleb 14 päeva jooksul püsida kodus, vältida kontakte teiste inimestega ja jälgida oma tervist. Haigussümptomite (palavik, köha, nohu) leevendamiseks soovitame sümptomaatilist ravi käsimüügiravimitega. Tugeva hingamisraskuse või õhupuuduse korral helistada 112.
Sümptomite avaldumisel ei ole õige minna perearsti vastuvõtule ega haigla erakorralise meditsiini osakonda. Haigustunnused on sarnased paljude viirushaiguste puhul ning haigena ringi liikudes võime nakatada teisi.
Koroonaviiruse riigisisese leviku tingimustes on väga suur võimalus tervishoiuasutuse järjekorras viirusesse nakatuda ka sellisel inimesel, kellel viirust varem ei olnud.
- Terviseamet koostöös kiirabi ja haiglatega omab olukorra ülevaadet ning on kursis patsientide seisundiga.
- Praegu on kõik koroonaviiruse patsiendid (peale kahe) kodusel ravil.
- Koroonaviiruse leviku trend maailmas on vähenemas (nt Hiina langustrendis ja Lõuna-Korea stabiliseerumas).
- Arvestades viiruse kohapealset levikut lisandub Eestis kindlasti veel haigestunuid.
- Kõige ohustatum rühm on üle 60-aastased inimesed. Selles vanuses olevad töötavad inimesed peaksid võimalusel tegema kaugtööd. Kõigil enam kui 60-aastastel inimestel soovitame vältida rahvarohkeid kohti, püsida võimalusel kodus ja vältida igal juhul kokkupuuteid haigustunnustega inimestega ning vähendada lävimist lastega, kelle puhul avalduvad koroonaviiruse tunnused reeglina kergelt, kuid viiruse levitamisel on nad ohuks eelkõige eakatele sugulastele.
- 80% koroonaviirusesse nakatunutest põeb haiguse läbi kergelt, 10-15 protsenti võivad vajada intensiivravi ning 2 protsenti juhtudest võib lõppeda surmaga (riskirühmad: eakad, nõrgenenud vastupanuvõime ja krooniliste haigustega inimesed).
- Oluline on jätkuvalt järgida hoolikalt hügieenireegleid (kätepesu, kaitstud köhimine, aevastamine ja nuuskamine, lähikontakti/kätlemise/kallistamise vältimine), vältida reisimist ja haiguse korral püsida kodus.
