Nõo Lihatööstus: tervislik toit tuleb muuta koolilastele meelepärasemaks
Nõo Lihatööstus otsib koostöös Eesti Koolitoidu Liiduga lahendusi, et koolilaste ja -noorte menüü oleks senisest mitmekesisem ja tasakaalustatud.
Tervise Arengu Instituut (TAI) andmetel on 30% algklasside õpilastest ülemäärase kehakaaluga. TAI uuringu järgi tarbis iga teine laps igapäevaselt energiarikkaid tooteid nagu näiteks maiustused, saiakesed, magusad ja soolased näksid ning magustatud joogid.
Eesti Koolitoidu Liidu esinaise Evelyn Esajase sõnul on väga oluline, et kasvueas lapsed ja noored toituksid vastavalt oma eale ja eripäradele tasakaalustatult, et vältida tulevikus tervisehädasid. „Teeme selle nimel tööd, et muuta lasteaedades ja koolides pakutav toit selliseks, mis annaks lapsele heaolutunde ja maitseelamuse,” ütles Esajas. Koostöös Nõo Lihatööstusega otsib Eesti Koolitoidu Liit lahendusi, et tagada kvaliteetsete lihatoodete jõudmine võimalikult paljude koolilaste menüüse.
„Nii kokad kui ka toidutööstused peavad rohkem mõtlema sellele, kuidas muuta erinevad tervislikud toidud lastele meelepärasemaks, et nad sööksid meelsasti nii kala, juurvilja kui ka liha,” ütles Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük. Tema sõnul on murettekitav tendents, et üha rohkem lapsi ei söö koolis liha, kuna see ei ole sõprade seas trendikas.
„Liha kohta levitatakse hästi palju valeinformatsiooni, et selle söömine teeb paksuks, liha sisaldab kahjulikke aineid, on ebaeetiline ja keskkonnakahjulik tegevus. Sellised väited ei vasta aga tõele,” tõdes ka Maaülikooli Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppejõud Kristi Kerner.
Kerneri sõnul ütlevad nii Tervise Arengu Instituut, toitumisnõustajad kui ka kõikide teiste riikide toitumissoovitused, et inimese tervisele on kõige parem tasakaalustatud segatoitumine. „See aga tähendab seda, et inimene peab vajalike toitainete saamiseks sööma mõõdukas koguses kvaliteetset liha,” selgitas teadlane.
Paljudes lääneriikides on juba näha, et inimestel on tekkinud lihast loobumise tõttu raua puudus. Kerneri sõnul võib Hollandi näitel väita, et see mõjutab otseselt laste kasvu. Kasvava lapse arengus on ülioluline ka tauriin, mida ei leidu taimses toidus.
„Tagajärjeks on see, et kui me liha ei söö, siis lisaks erinevate mineraalainete (raud, kaltsium, fosfor) puudusele, ei saa me toidust kätte piisavalt Oomega-3 rasvhappeid ja vitamiin B12. Viimast sünteesivad mäletsejate maos elavad bakterid,” selgitas ta.
Selleks, et panna noored tasakaalustatult sööma, tõi Nõo Lihatööstus koostöös Eesti Koolitoidu Liiduga eelmisel aastal turule tervisliku tootesarja noortele, mis on kõrge lihasisaldusega ja valminud keskkonnasõbralikult.
„Meie ühiselt loodud tootesari noortele ja tulevased projektid, mis aitavad koolikokkadel pakkuda õpilastele maitsvaid lihatoite on eeskujuks ka teistele ettevõtetele, kes soovivad läbi kooliköökide muuta õpilaste toidulauda kvaliteetseks ja maitsavks ning tervislikuks,” tõdes Esajas. Eesti Koolitoidu Liiduga on tänaseks liitunud ligi 60 kooli ja lasteaeda.
- Nõo Lihatööstus on kõige suurem ja uuendusmeelsem kodumaine lihatööstus. Ettevõte annab tööd ligi 200 töötajale, millega on Lõuna-Eesti olulisemaid tööandjaid ning kohalikku ühiskonnaellu panustajaid. Nõo pälvis 2021. aastal EAS-i, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud Eesti parimate ettevõtete konkursil aasta pereettevõtte tiitli.
