Riigikogus arutati, kuidas jõuda piirangutevaba Eestini
Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Kuidas jõuda piirangutevaba Eestini?” arutelul tegid ettekande tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja COVID-19 teadusnõukoja liige professor Peep Talving, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor ja COVID-19 teadusnõukoja juht Irja Lutsar ning Riigikogu liige Andrei Korobeinik.
Minister Kiik andis Riigikogule ülevaate nakatumise näitajatest ja tõi välja seoses, et mida rohkem on inimesi vaktsineeritud, seda vähem on meil ka inimesi haiglaravil. Ta märkis, et vaktsineerimise peamine eesmärk on hoida elu ja tervist, mitte nakatumist vähendada.
Vaktsiiniga hõlmatuse puhul on Kiige sõnul positiivne, et kõrgem hõlmatus on eakamate hulgas. Üleriigiliselt täiskasvanute arvestuses on jõutud umbes 67 protsendinini, vähemalt ühe doosiga, vanusrühmas 60+ on sama näitaja ligi 73 protsenti. Kõige kõrgem on vaktsineeritus vanusegrupis 70–79 aastat, kus on ligi 77 protsenti vähemalt ühe doosiga kaitstud. Rohkem tuleb tema sõnul töötada 80+ vanuserühmaga, kus on täna kaks kolmandikku vaktsineeritud. 12–17-aastaste vanusrühmas on umbes pooled vaktsineeritud.
Kiige sõnul on tänaseks Eesti rahvastikust umbes 70 protsenti saavutanud teatava kaitse. Rääkides ühiskonna avamisest, ütles Kiik, et meil on vaja natuke veel pingutada. „Me oleme lõpusirgel, hõlmatuse tõstmine veel mõne protsendi võrra annab võimaluse järk-järgult hakata ka neid kontrollireegleid, ka neid piiranguid ja meetmed, mis meil täna jõus on, leevendama ja siin saame kõik oma panuse anda, et inimesed, kes veel kõhklevad, kes veel pole vaktsineerima jõudnud, seda esimesel võimalusel teeksid,“ lõpetas minister ettekande.
Professor Talving andis oma ettekandes ülevaate COVID-19 haigusest ja tutvustas haiguse üldpilti, kõneles haiglate taluvuse piirist ning sellest, kui palju on kannatanud plaaniline ravi.
Talvingu sõnul oli kõige raskem aeg haiglates aprilli algus 2020. Ta tõi näiteks, et Põhja-Eesti Regionaalhaiglas oli kaks intensiivraviosakonda täiesti broneeritud ainult COVID-i ravile. Nüüd on sätitud haiglate taluvuspiire vastavalt valgusfoori tuledele. Väike plaanilise ravi piiramine on kollase tule puhul juba tulemas ja kui nakatumine progresseerub, hakkab ka plaanilise ravi piiramine progresseeruma.
Talving hindas, et 21 642 inimest ei saanud plaanilist ravi. Tema sõnul on tulevikku vaadates ilmselge, et vaktsineerimine peab lihtsalt toimuma, muidu tekib taas plaanilise ravi piiramise vajadus.
Kokkuvõtteks ütles Talving, et praeguse vaktsineerimise foonil tuleb haiglakoormus natuke madalam kui teise laine ajal, kuid kolmas laine tuleb pikem. Ta rõhutas, et ka piiranguteta Eesti haiglavõrgus peab olema tagatud erakorraline ravi.
„Plaaniline ravi saab tagatud 100 protsenti, kui meil on kuni 150 üldpalati haiget, ja 100 protsenti, kui meil on kuni 20 intensiivravihaiget,“ kõneles Talving. „Jätkuvate lainetega kumuleerub defitsiit. Ja vaktsineerimine on võti. Meie naabrid, meie perekonnad, meie sugulased, kõik inimesed kaotavad ravivõimekust, kui me ei vaktsineeri ennast laiemalt.“
Professor Lutsar tõi välja, et eelmise nädala andmetel oli maailmas registreeritud 223 miljonit COVID-19 juhtu. Lutsari sõnul on COVID kindlasti vanemate inimeste haigus ja ennekõike just vanemate meeste haigus.
Lutsar tõi veel välja, et antikehade olemasolu ja immuunsus ei ole täpselt üks ja sama. Ta märkis, et deltatüve puhul ja praeguste vaktsiinidega ei ole karjaimmuunsuse saavutamine võimalik. Tuleb rääkida individuaalsest immuunsusest, antikehade olemasolust ja et igaüks peab iseenda eest hoolt kandma. Professor lisas veel, et ka põdemine annab väga hea immuunsuse.
Kokkuvõtes ütles Lutsar, et piirangutevaba elu on oskus viirusega koos elada. Ta soovitas aktsepteerida viirust. „Kui rasket haigusjuhud on välditud, siis tegelikult peaks mõlemad pooled olema rahul. Viirus ei ole tegelikult huvitatud meie hävitamisest, sest see hävitab tema enda ja sellest ta ei ole kindlasti huvitatud,“ kõneles Lutsar.
Professori sõnul saab otsustavaks meditsiinisüsteemi suutlikkus. Eakate hoolekandesüsteem peaks tema sõnul takistama, aga mitte soodustama viiruse levikut. „Teeme omalt poolt kõik, et viirus kontrollimatult levida ei saaks: vaktsineerime ja aktsepteerime seda, et maskid jäävad,“ soovitas Lutsar. „Ja teeme oma otsused teadusega, mitte emotsioonipõhiselt.“
Korobeinik võttis arutelu kokku sõnadega, et piirangutest väljumiseks on peamine ja tegelikult ka ainuke tee just vaktsineerimine ja eriti eakamate inimeste seas, sest haiglaravikriisi tekitavad just eakad vaktsineerimata patsiendid.
Tema hinnangul peab survestamise asemel keskenduma positiivsetele lahendustele. Esiteks tuleks tunnistada ausalt, et vaktsineerimata inimesi on juba piisavalt vähe, et nendele individuaalselt läheneda. Ta tegi ettepaneku käivitada vaktsiini kiirabi, mida saaks koju tellida sama mugavalt, nagu on toidupoes võimalik netitellimust teha.
Teine potentsiaalne lahendus oleks lisatasu, nii-öelda 13. palk vaktsineeritud hooldekodude töötajatele näiteks selle aasta lõpus ja ka neile, kes on vaktsiini saanud juba varem. Selleks on vaja umbes 3 miljonit eurot. Korobeinik möönis, et riigi poolt inimeste premeerimine vaktsineerimise eest võib tunduda tobe, aga see päästaks elusid ja mitte ainult nende eakate klientide elusid, vaid ka nende inimeste omasid, kes ei jää sellisel juhul meditsiiniabist ilma.
Korobeiniku sõnul on oluline aru saada, et vaktsineerimata inimeste stigmatiseerimine toob suuremat kahju kui kasu ja sellega on väga lihtne liiale minna. „Vähe sellest, et see lõhestab ühiskonda, see teeb kahtlevast inimesest aktiivse vaktsiinivastase,“ kõneles ta. „Kui sind rünnatakse, siis paratamatult hakkad sa ennast kaitsma. Vaktsiini vastu ründamine ei tõsta vaktsineerimisprotsenti, vaid võib hoopis selle langetada.“
Korobeinik on kindel, et täna on ideaalne aeg luua Eestisse vaktsiinikahjustuste fond, mis on juba olemas näiteks Taanis, Rootsis ja Norras, kes juba väljuvad piirangutest, aga ka Kanadas, Saksamaal, Itaalias, Uus-Meremaal ja paljudes teistes riikides.
Korobeinik selgitas, et kui vaktsineerimine toob kaasa tervisekahju, saab inimene või tema perekond sellest fondist väljamakseid. Ta möönis, et raha ei too surnud inimest tagasi, aga seda ei tee näiteks ka patsiendi kindlustus, küll aga suurendab fond ühiskonnas õiglustunnet ja vähendab lõhestumist. Fondi loomise kulu pidas ta marginaalseks.
Korobeinik avaldas lootust, et me suudame lähitulevikus erimeelsused ületada ja teha vajalikke samme selleks, et koroonakriis saaks juba paari kuu jooksul läbi koos piirangutega ja et tulevikus saaksime sarnastes olukordades riigina veelgi paremini hakkama.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu (I), Peeter Ernits (EKRE), Margit Sutrop (RE) ja Jevgeni Ossinovski (SDE).
