Tervisevaldkonna peaeesmärkideks on COVID-19 kriisi ületamine, Eesti inimeste tervena elatud eluea pikendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises
Vabariigi Valitsuse tegevuskava aastateks 2021-2023 seab tervisevaldkonnas eesmärgiks COVID-19 pandeemiast väljumise, Eesti inimeste tervena elatud eluea tõstmise ning ebavõrdsuse vähendamise tervises. COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks pikendatakse haigushüvitise maksmist alates 2. haiguspäevast kuni 2021. aasta lõpuni ning kavas on võimaldada maist alates tasuta kodulähedast COVID-19 vastast vaktsineerimist kõigile Eesti inimestele.
„Lähikuudel on tervisevaldkonna ja kogu Eesti riigi suurim väljakutse koroonaviiruse leviku tõkestamine ning võimalikult paljudele Eesti inimestele COVID-19 vastase vaktsineerimise võimaldamine. Ainult nii saame liikuda järk-järgult tagasi meile seni harjumuspärase elukorralduse juurde,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Samal ajal jätkame tegevuste ja investeeringutega tervishoiusüsteemi tugevdamiseks, et parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ning toetada seeläbi Eesti inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmist.“
COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks pikendatakse haigushüvitise maksmist alates 2. haiguspäevast kuni 2021. aasta lõpuni. „Selle aasta jaanuarist makstakse haigushüvitist alates 2. päevast. Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite tekkimisel koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes. Haiguse leviku piiramiseks on oluline, et samasugustel tingimustel on võimalik maksta hüvitist ka nakatunute lähikontaktsetele.“ Haiguspäevade hüvitamine alates teisest päevast aitab säilitada töötajate sissetulekuid haigestumisel, vähendab haigena tööl käimise riski ning aitab seeläbi piirata COVID-19 haiguse levikut.
Eesti inimeste eeldatava eluea ja tervena elatud eluaastate tõstmiseks ning ebavõrdsuse vähendamiseks tervises on kavas võtta vastu aastani 2030 tervisevaldkonnale strateegilisi eesmärke seadev rahvastiku tervise arengukava, uus rahvatervishoiu seadus ja selle rakendusaktid ning kinnitada toitumise ja liikumise roheline raamat. „Samuti rakendame ellu vähi süsteemsele ennetusele, varajasele diagnoosimisele ja ravi kättesaadavuse tagamisele suunatud vähitõrjeplaani. Vaimse tervise teenuste korralduse, kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks kinnitame vaimse tervise ekspertide koostöös valminud rohelise raamatu ja töötame välja suitsiidide ennetamise tegevuskava,“ ütles minister Tanel Kiik.
Kavas on liikuda edasi tervishoiutaristu uuendamisega, sh Tallinna Haigla rajamisega ning jätkata lahenduste otsimisega tervishoiu rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. „Tervishoiu rahastamine peamiselt töötavate inimeste sotsiaalmaksust ei ole tänapäeval üha sagedamini kasutatavate paindlike töövormide tingimustes enam jätkusuutlik. Elanike ootused tervishoiule kasvavad, samas väheneb nende inimeste hulk, kes ravikindlustusse panustavad,“ ütles minister Tanel Kiik. „Praeguse olukorra jätkudes peavad inimesed üha suurema osa maksma omast taskust, mis pole õige ega õiglane. Tervishoiu rahastamine vajab süsteemset muutust. Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkond esitab analüüsi ja ettepanekud tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks, kindlustuskaitse laiendamiseks ning ravijärjekordade vähendamiseks märtsi lõpuks.“
Lisaks võetakse valitsuse tegevusprogrammis ülesandeks laiendada esmatasandi teenuste kättesaadavust, astuda täiendavaid samme tervishoius töötajate järelkasvu tagamiseks, investeerida e-tervise lahendustesse ja jätkata personaalmeditsiini arendamist. Samuti on kavas liikuda edasi patsiendikindlustuse loomise ja patsiendiohutuse süsteemi kaasajastamisega.
Ravimivaldkonnas on sotsiaalministeeriumi eesmärk tagada ravimite järjepidev kättesaadavus ja ratsionaalne kasutus, et toetada inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja patsientide elukvaliteedi paranemist. Selleks on koostöös ravimivaldkonna partneritega koostamisel uus ravimipoliitika aastani 2030 ja selle rakendamise tegevuskava ning kavas on leppida kokku konkreetsetes tegevustes taskukohaste ravimite kättesaadavuse parandamiseks Eesti patsientidele. Eraldi pööratakse tähelepanu innovatsiooni ja läbipaistvuse suurendamisele ravimivaldkonnas.
Vabariigi Valitsus kinnitas tegevusprogrammi aastateks 2021-2023. Selle kohaselt on valitsuse eesmärk jätkata COVID-19 kriisi tulemusliku lahendamise ja kriisist väljumisega ning töötada selle nimel, et meil oleksid terved ja hoitud inimesed, tark majandus, roheline Eesti, haritud ja nutikad inimesed, aktiivne ja tasakaalus riik ning kaitstud, avatud ja turvaline õigusriik.
