Haigekassa kaalub taas mitterahalise hambaravihüvitise rakendamist
Haigekassa juhatuse esimehe Tanel Rossi sõnul on täiskasvanutele suunatud rahalise hambaravihüvitise asemel kaalumisel ka võimalus rakendada mitterahalist hüvitist, kuid eelistus kummagi suhtes ei pruugi selguda enne esimese poolaasta lõppu.
“Pärast esimest poolaastat igal juhul me peame esitama järgmise nelja aasta finantsplaani ja selleks ajaks peab meil asi mingitmoodi selge olema. Kui me arvasime eelmise aasta lõpus, et kõige lihtsam oleks sisse viia mingis ulatuses rahaline külg, siis praegu me arvame seda – mõeldes olukorrale ja konsulteerides ka väga paljude teistega –, et äkki ikkagi oleks mõtet kaaluda ka mitterahalist poolt. Omaosalused jäävad loomulikult sisse,” ütles Ross esmaspäevasel haigekassa pressibriifingul ajakirjanikele.
“Ükskõik, millise rahalise hüvitise me paneme, võib sellel olla mõju hindadele ehk siis lihtlabaselt öeldes: võib-olla hinnad tõusevad seetõttu. Selles mõttes võiks alternatiivina kaaluda seda, et meil on lepingupartnerid, meil on kokkulepitud hinnad. Kes tahab, ootab järjekorras, kes tahab, teeb oma raha eest,” ütles Ross ja lisas, et haigekassa oleks hambaravimahtude suurtellijana tugevamas positsioonis kui iga inimene eraldi võetuna.
Ross on varem öelnud, et sõltumata sellest, kas kasutada rahalist või mitterahalist meetodit, toob see haigekassa eelarvele täiendava, 15-20 miljoni eurose lisakulu, mida tuleb arvestada järgmise aasta eelarve planeerimisel.
Rahalised hüvitised hambaravi eest kehtivad praegu rasedatele, suurenenud hambaravivajadusega inimestele ja alla aastase lapse emadele kokku 28,77 eurot aastas. Vähemalt 63-aastastele kindlustatud inimestele, vanadus- või töövõimetuspensionäridele on hüvitis 19,18 eurot aastas. Lisaks hüvitatakse hambaproteesimist 255,65 eurot kolme aasta jooksul töövõimetus- ja vanaduspensionäridele ning üle 63-aastastele kindlustatud inimestele. Alla 19-aastastele lastele on hambaravi tasuta.
