TERVISE TOETUSEKS I Mis on probiootikumid ja kuidas need organismi toetavad?
Piisav uni, regulaarne liikumine, positiivne mõtlemine ning mitmekülgne, vitamiiniderohke toidulaud – need on kõige olulisemad asjad, millele peaksid tähelepanu pöörama, kui soovid hoida oma tervise tugeva ning meele rahulikuna. Iseäranis oluline on just tasakaalustatud toitumine, kus lisaks kõikidele tähtsatele toidugruppidele on toidulisanditena sees ka probiootikumid. Need kasulikud bakterid seisavad hea selle eest, et meie immuunsüsteem oleks tugev ning valmis viirustele vastu astuma!
Isiklik kogemus
Jana Sandberg, tervisenõustaja ja koolitaja dr Iichiroh Ohhira välja töötatud toidulisandite alal, oskab probiootikumide kasulikust mõjust kõnelda oma isiklikule kogemusele tuginedes. Kurnava elustiili tõttu kuus nädalat koomas olnud naine on täielikult taastunud ning peab oma hea tervise eest vastutavaks just Ohhira probiootilisi toidulisandeid.
Füüsiline ja vaimne heaolu sõltub meie soolestiku tervisest
„Üha enam leiab tõestust, et meie füüsiline ning vaimne heaolu sõltub meie soolestiku tervisest. Praeguseks on leitud, et üle poole meie immuunrakkudest asub just seedeelundkonnas,“ selgitab Jana. Probiootikumid on meie kehale kasulikud bakterid, mis elavad soolestikus ning toetavad immuunrakke nende töös tõrjuda välja kutsumata külalisi ehk viiruseid jm haigusi. Soolestik on immuunsüsteemi nii-öelda kaitseliin, kes reageerib ohu korral kõige esimesena.
Toeta viiruste hooajal organismi
Selleks et organism oleks hea tervise juures, peab heade ja halbade bakterite suhe olema vähemalt 85:15. Meie niigi stressirohke elustiili ja liiga kergekäelise antibiootikumide tarvitamise juures ei piisa vaid sellest, et tarbime näiteks probiootikume sisaldavaid piimatooteid. Iseäranis viiruste hooajal on organismi kaitsmiseks väga vajalik, et võtaksime probiootikume toidulisandina juurde.
Milliseid probiootikume tarvitada?
Jana sõnab, et apteekides on toidulisandite valik lai ning sugugi mitte kõik probiootilised toidulisandid ei ole samaväärsed. „Mõnede puhul, kus on miljardeid baktereid, võib ühte tüve olla liiga palju ning immuunsüsteem hakkab neid hoopis ründama. Teiste puhul võivad tootmisprotsessid või ladustamistingimused probiootikumi praktiliselt kasutuks muuta.“ Ta lisab, et probiootikumid vajavad elus püsimiseks soodsat keskkonda, mida pakuvad omakorda prebiootikumid – neid aga sageli juurde ei tarvitata.
Me ei saa kontrollida seda, mis toimub meist väljaspool, küll aga saame toetada organismi seespidiselt
Meid ümbritsev keskkond esitab meile iga päev väljakutseid nii stressi kui ka ootamatute haiguste näol. Fakt on see, et me ei saa kontrollida seda, mis toimub meist väljaspool. Küll aga saame teha kõik endast oleneva, et toetada oma organismi seespidiselt, pakkudes talle vajalikke toitaineid, vitamiine, mineraale ning ka kasulikke baktereid.
Hoidkem ennast ja olgem terved!
