TOIDU PAKENDAMINE I Nele Jõemaa: võimalusel eelistame materjale, mis on lihtsamini taaskasutatavad
Üha suureneva tarbimise tingimustes on oluline rääkida pakendite vähendamisest ja loodussäästlikkust eluviisist. On aga üks kaubagrupp, kus pakenditest loobumine võib teha karuteene – selleks on toidukaubad. Miks on toidukaupu vaja pakendada ja kuidas Eesti toidutootjad pakendamisse suhtuvad?
Toidukaupade pakendamise peamine eesmärk on kaitsta toitu saastumise ja roiskumise eest ning seeläbi vältida ohte inimese tervisele. Viiruspandeemia ajal räägiti palju ka pakendite pesust ja desinfitseerimisest – see näitab selgelt kui oluline on, et pakend kaitseks toiduained, mida sööme, et need ei puutuks kokku väliskeskkonnast pärit haigustekitajatega.
Lihatööstuse HKScan turundusjuht Triin Lõoke ütles, et pakendil on äärmiselt oluline roll toidu säilitamisel kogu tarneahela ulatuses, et see jõuaks tarbija lauale parimate maitseomaduste ning välimusega. „Kõige olulisem on, et tootele oleks tagatud täielikult suletud ehk hermeetiline keskkond. Seetõttu ei sobi pakendamiseks paber, kartong ja muud sarnased niiskust ja õhku läbilaskvad materjalid,“ kommenteeris ta.
Hermeetiline pakend võimaldab vähendada tootes kasutatavat säilitusainete hulka, kuna toode, mis ei puutu õhuga kokku, säilib paremini. Lõokese sõnul on kvaliteetne pakend üks liha kvaliteedi alustaladest – õhuga kokkupuutel muutuvad pakendamata liha maitseomadused ja väljanägemine kiiresti. „Pakendatud liha värskuse tagab ka mitme päeva pärast spetsiaalne gaasikeskkonnaga pakend või vaakumpakend. Näiteks kasutame Rakvere hakkliha värskuse säilitamiseks pakendites gaasisegu, mis koosneb hapnikust ja süsihappegaasist. Pakendite gaasikeskkonnad on tervisele ohutud ega mõjuta toote maitseomadusi,“ ütles Lõoke.
Ka piimatoodete puhul mängib suurt rolli pakendi materjal ja tehnoloogia. „Lisaks õigele hoiustamistemperatuurile on piimatoodete puhul üks tähtsamaid aspekte see, et pakend peab korrektselt sulguma, et tootele ei pääseks õhk ligi. Pakend kaitseb toodet väliskeskkonnast tulenevate ohtude eest nagu hallitus või füüsiline saastumine,“ sõnas Valio tootearendusdirektor Nele Jõemaa.
Lisaks on toidutootjatele pakendi valikul olulised argumendid selle mugavus ja praktilisus, võimalusel ka uudsus tarbija jaoks. Ootused tootjatele on aga kohati vastuolulised – näiteks terviseedendajad soovitavad kasutada väiksemaid pakendeid, kuna inimene kipub suure pakendi puhul rohkem sööma ning toitu üle tarbima. Samas tähendavad aga väiksemad portsjonid ka rohkem pakendeid, mis ei ole jälle keskkonna mõttes parim lahendus.
Eesti tootjad püüavadki leida kuldset keskteed. „Meie puhul tähendab loodussõbralik pakend õhemate plastpakendite kasutamist või taaskastutatud materjalist pakendeid. Ülioluliseks on muutunud ka asjaolu, et kasutatud pakkematerjalid oleksid üheliigilised – see on eelduseks, et neid oleks hiljem võimalik taaskasutada. Meie jaoks kindlasti oluline pakkematerjalidega seotud jäätmete hulka vähendada ja seeläbi keskkonda hoida,“ tõdes Lõoke.
Plastiku vähendamisega tegeleb ka piimatööstus Valio. „Võimalusel eelistame materjale, mis on lihtsamini taaskasutatavad, mitmest komponendist pakendi puhul püüame eelistada samu materjale. Samuti oleme kasutusele võtmas õhemaid pakkematerjale ja vahetamas oma jogurtitopse lihtsamini taaskasutatava materjali vastu,“ kommenteeris Jõemaa.
Seega tarbides erinevaid tööstustes valmistatud toidukaupu, ei saa me tänapäeval täiesti ilma pakenditeta enam kuidagi läbi. Tähelepanu tasub siiski pöörata sellele, et koduses majapidamises tekkinud pakendid sorteeritakse teistest jäätmetest ja suunatakse taaskasutusse, vältides nii materjalide raiskamist. Ümbertöötlemiseks sobivad kõik puhtad ja kuivad pakendid.
