NÕUANNE I Allergoloog Kaja Julge annab nõu, kuidas kevadel allergiatega toime tulla
Päikest täis päevad ja tärkav loodus annavad märku kauaoodatud kevadest, mis paraku paljudele meist tähendab ka iga-aastase allergiahooaja algust. Tartu Ülikooli kliinikumi ja Elite kliiniku allergoloog Kaja Julge annab nõu, kuidas kevadel õues ja toas levivate allergiatega toime tulla.
Tüütuim kevadine allergeen on kask
Pollinoosi ehk kevadise õietolmu allergia sümptomiteks on kinnine ja sügelev nina, sage aevastamine, vesine nohu ning punetavad, turses ja vesised silmad.
Pollinoosi võib kergelt segi ajada mõne viirusega, sest sarnaseid sümptomeid nagu nohu ja köha, harvemini ka kurgus kriipimise tunne, hingamisraskused ning lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemist esineb mõlemal. Õietolmu allergia ei põhjusta siiski kunagi palavikku ega liigeste ja lihaste valulikkust.
Õietolmust tingitud allergiakaebusi võib täheldada juba märtsis ja aprillis, kui hakkavad tolmlema lepp ja sarapuu, ebamugavamaks läheb aga aprilli lõpus ja mais, kui tolmleb kask. Kask on neist kolmest kõige agressiivsem, sest lisaks õietolmule võivad kergemaid haigusnähte tekitada ka kasemahla joomine ning kasevihaga vihtlemine, aga ka kasepuit ja puidutolm.
Tamme, paju, papli, saare, vahtra ja jalaka õietolm tekitavad allergiaid tunduvalt harvemini ning männi õietolm võib olla ka vaid kergelt hingamisteede ärritajaks. Harva osatakse seostada kevadist allergiat võilillega, kuid see laialt levinud juunis õitsev kaunis umbrohi on samuti üks võimalikest kevadise allergia tekitajatest. Õietolmuallergia võib tekkida ka inimesel, kel on kodus lemmikloomaks merisiga või küülik, kelle igapäevaseks toiduks on hein.
Mida vähem kodutekstiile, seda parem
Kuna suur osa eestlastest veedab tänavuse kevade rohkem kodus, on sel aastal eriti oluline pöörata rõhku oma elukeskkonna parandamisele. Kodus põhjustavad allergilisi reaktsioone peamiselt tolmulestad ja lemmikloomade karvad. Tolmulestad on väga agressiivsed – Eesti koolilaste seas läbiviidud uuringust selgus, et tolmulestade suhtes ilmnes ülitundlikkust lausa igal neljandal 3. ja 4. klassi õpilasel.
Allergikul on väga oluline hoida oma kodukeskkond askeetlik, kus on võimalikult vähe tolmukogujaid ehk vaipu, pehmet mööblit ja kodutekstiile. Kindlasti ei sobi allergiku koju seinavaibad, vanad sohvad või paksud kardinad, samuti mittehingavad vinüültapeedid. Kõik kodused pinnad võiksid olla võimalikult kergesti puhastatavad. Tekstiildiivani asemel on heaks valikuks nahkdiivan, mida saab hõlpsalt puhastada pärast seda, kui sellel on vahetult istunud näiteks külla tulnud kassiomanik.
Kassiomaniku kodus leiab allergeene kõikjalt. Nii nagu sigaretisuits imbub kogu elamisse, levivad ka looma allergeenid igasse kodu nurka. Kassikarvade vastu allergiline inimene võib ruumi sisenedes öelda kohe, kas seal on viibinud kass, isegi kui looma samal hetkel seal ei ole. Looma allergeenid jäävad nii voodimadratsi kui voodiriiete sisse ning sinna magama minnes on allergeenikontakt eriti suur. Lisaks loomadele võivad allergilisi reaktsioone tekitada ka tiivulised lemmikud, näiteks papagoid ja teised puurilinnud.
Vaata üle kodukeemia valik ja reguleeri õhuniiskust
Allergikute jaoks on määrava tähtsusega pöörata tähelepanu kodusele õhuniiskusele. Liiga kuiv õhk võib põhjustada ülemiste hingamisteede limaskestade kuivust, mis põhjustab ärritust nii ninas kui kurgus. Liiga soojas ja niiskes ruumis hakkavad aga paljunema tolmulestad, mida leidub eriti palju voodis, kuid mis satuvad sealt edasi vaibale ja põrandale.
Õhuniiskuse ja -kvaliteedi reguleerimiseks aitavad hästi õhuniisutid ja -puhastid. Enne poodi tõttamist tasub aga õhuniiskuse taset mõõta selleks mõeldud seadme ehk hügromeetri abil. Õhuniiskuse suhteline tase võiks jääda 40-60 protsendi ning tubane õhutemperatuur 20-23 kraadi vahele.
Kvaliteetne voodipesu on pea sama oluline kui 8-tunnine ööuni. Allergikutel on ärrituste vältimiseks soovitatav pesta linu, padjapüüre ja tekikotte vähemalt kord nädalas. Voodi pealmise kihina võiks kasutada spetsiaalset allergikutele mõeldud kattemadratsit, kuhu tolmulestad sisse ei pääse.
Kodukeemiast tasub vältida pihustatavaid vahendeid, mis saastavad õhku. Ka paljud puhastusvahendites leiduvad ühendid nagu perkloroetüleen, bensakooliumkloriid, etanoolamiin, kloramiin-T, nikkelsulfaat, Na-tripolüfosfaat, väävelhape-, lämmastik- ja fosforhape võivad tundlikule inimesele tekitada ärritusreaktsiooni. Poeriiulile jäta ka kõikvõimalikud õhuvärskendajad ja muud spetsiifilise lõhnaga disainielemendid nagu küünlad ja viirukid.
Allergiaid pole võimalik vältida
Allergia tekke oluliseks riskiteguriks on geneetiline eelsoodumus. Kui lähisugulastel on esinenud allergiaid, võib see suure tõenäosusega kanduda edasi ka järgmistele põlvkondadele. Täielik allergeenikontakti vältimine on praktiliselt võimatu. Siiski tehakse aina enam uusi uuringuid, et paremat allergeenide taluvust tekitada. Edukas on olnud õietolmude ja tolmulestade allergia immuunravi.
Allergia põhjused võivad olla väga selgesti äratuntavad kui haigusnähud tekivad kiiresti mõne loomaga kokkupuutel või kindlal aastaajal seoses õietolmudega ja nii mitme aasta jooksul. Olukorra võib saada kontrolli alla, kui allergeenikontakti ennetada ja sõltuvalt haigusnähtudest kasutada ravimeid. Ent alati ei ole kõik nii üheselt selge ning allergia põhjuse kindlakstegemiseks saab perearsti saatekirjaga pöörduda allergoloogi vastuvõtule, kes oskab soovitada vajalikku ravi.
