Eesti sai järgmiseks kümneks aastaks riikliku vähitõrje tegevuskava
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik kinnitas Eesti riikliku vähitõrje tegevuskava aastateks 2021-2030. Tegevuskava eesmärk on vähijuhtude ja -surmade arvu vähendamine ning vähipatsientide elukvaliteedi parandamine. Terviklik kava hõlmab kõiki vähitõrje valdkondi alates ennetusest, diagnostikast ja ravist kuni vähijärgse perioodini inimese elus.
„Vähk on üha sagenev krooniline haigus, mis ohustab rahva tervist ja koormab meie tervisesüsteemi. Pahaloomulised kasvajad on südame-veresoonkonna haiguste järel Eesti elanike peamiseks enneaegse suremuse põhjuseks, samas on suur osa vähijuhtudest ennetatavad,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Ühe olulise sammuna rahastab Haigekassa alates sellest aastast ravikindlustamata inimeste vähi sõeluuringuid, aidates nii vähendada vajaliku vähiravi hilinemist ning sellest tingitud tervisekahju ja enneaegset suremust. Tõhusama ja läbimõeldud vähitõrje suunal on siiski veel palju teha. Laiapindses koostöös valminud vähitõrje tegevuskava aitab meil üheskoos selleks vajalikke samme astuda.“
Igal aastal haigestub Eestis vähki ligi 8800 ja vähi tõttu sureb umbes 3800 inimest. 2030. aastaks prognoositakse uute vähijuhtude arvu kasvu 11 000 juhuni aastas. Osaliselt on see tingitud rahvastiku vananemisest, osaliselt elustiilist tulenevate riskitegurite, eeskätt alkoholi- ja tubakatarbimise, aga ka vähese füüsilise aktiivsuse ning tasakaalustamata toitumise mõjust. Seejuures on ligi 40 protsenti vähijuhtudest ennetatavad.
Vähitõrje tegevuskava välja töötamist juhtinud Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimeri sõnul on instituudi eesmärk rakendada teadustöö parimaid saavutusi selleks, et Eesti inimesed elaksid kauem ja tervemana. „Kui vaatame millesse meie inimesed, tihtilugu enneaegselt surevad, on pahaloomulised kasvajad paraku esirinnas. Vähitõrje tegevuskava näeb ette elustiiliga seotud vähiriskide vähendamist, uute põlvkondade kaitset ulatuslikuma vaktsineerimisega ja vähi sõeluuringute tõhustamist. Samuti on lisaks vähiravile tarvis pakkuda psühhosotsiaalset tuge patsiendile ja tema lähedastele, sealhulgas toetust ühiskonna- ja tööellu naasmisel,“ ütles Annika Veimer. „Inimestele kvaliteetsete eluaastate lisamiseks seab äsjavalminud tegevuskava konkreetsed sihid ja lahendused.“
Eesti Vähiliidu nõukogu esimees dr Vahur Valvere sõnul on tal väga hea meel, et patsiendikeskne riiklik vähitõrje tegevuskava on valminud. „Kaasatud on olnud suur hulk oma ala parimaid eksperte, tänan siiralt vähiliidu poolt kõiki panustanuid. Sama tähtis kui kinnituse saanud tegevuskava, on nüüd selle rakendusplaani kiire valmimine ja kõigi oluliste tegevuste rahastamine,“ ütles dr Vahur Valvere. „Soovin kõikidele head koostöötahet ja jaksu tegevuste võimalikult sujuvaks elluviimiseks.“
Pikaajalise vaatega vähitõrje tegevuskava alusel koostatakse detailsemad rakendusplaanid lühemateks perioodideks. Vähitõrje tegevuskava rakendusplaan aastateks 2021-2024 valmib 2021. aasta teiseks poolaastaks.
Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel panustas vähitõrje tegevuskava koostamisse üle saja valdkonnaeksperdi, sealhulgas perearstid, vähi diagnoosimise ja raviga tegelevad arstid ja teised spetsialistid, patsientide esindajad, teadlased, Tartu Ülikooli, Eesti Vähiliidu ja Eesti Haigekassa esindajad. Ettepanekuid koguti ka avaliku kaasamise käigus.
