TERVISELEHT I Mis on skolioos ja kuidas seda leevendada? Nõu annab kiropraktik Priit Kõrve
Terviseteaduse magister, füsioterapeut ja manuaalterapeut/kiropraktik Priit Kõrve tõdeb, et suurem osa skolioosi tekkepõhjustest on ebaselged. Nii pole skolioosi põhjuseks halb rüht, vaid skolioos põhjustab ise rühihäire. “Väikesed selgroo kõverused ei põhjusta veel suuri terviseprobleeme. Tõenäoliselt ei ole olemas täiusuliku õiget rühti, meil kõigil on seal väiksed kõverused,” kinnitab Priit Terviselehes.
Rühikõverused tulenevad meie harjumustest
Kõrve sõnab, et võiks öelda, et me oleme kõik vähemal või suuremal määral rühi mõistes kõverad, ent kuni need kõverused ei ole suured, suudab meie keha neid päris hästi kompenseerida.
Kõveruste tekkepõhjused on väga erinevad, aga peamiselt on need seotud meie harjumuste, töö ja igapäevategevustega, näiteks spordiga. Näiteks paremakäeline vibulaskja hoiab vibu vasakus käes ja vinnastab seda parema käega – see soodustab juba pikaajalisel harjutamisel keha ühele poole kõverdumist. Selle mõju vähendamiseks soovitab Kõrve teha lihaseid tasakaalustavaid harjutusi – jõusaal, ujumine jms, mis aitavad ühekülgset koormust jaotada kogu kehale.
Sama näidet saab kohandada väga erinevate tegevuste peale nii tööl, spordis kui ka kodus. Kõige ilmekam on kehaasendi mõju imikutel – hoides last kogu aeg ühel puusal ja voodis ühel küljel, jääb beebi kiirelt kõveraks – õnneks selle näite puhul tehakse päris head ennetustööd lapsevanemaid koolitades.
Kõrve sõnul ollakse eriarvamusel, kas vale istumisasend tekitab skolioosi või skolioos põhjustab vale istumisasendi – tõenäoliselt on mõlemal poolel õigus. Kindlasti soodustavad valed istumis- ja tööasendid eriti kasvueas skolioosi väljakujunemist ja selle süvenemist.
Skolioosi tekkele võib luua soodsa pinnase ka mingi pikem haigus (sellest tekkinud sundasend), traumad, selgroo funktsionaalsed blokid, oluliselt erineva pikkusega jalad.
Skolioosi esineb erinevates vanustes, sageli kujuneb tundmatu tekkepõhjusega skolioos välja just lastel või noorukitel. Scoliosis Research Society andmed näitavad, et tüdrukutel esineb skolioos 8 korda sagedamini kui poistel. Umbes 2% täiskasvanutel on leitud skolioosi. Kuna naistel esineb skolioosi rohkem, siis skolioosi süvenemise riskifaktoriteks on: naissugu, haiguse varane algus (tüdrukutel enne puberteeti algust), puberteediea kasvuspurdi aegne vanus ja skolioosi nurga suurus.
Vähene liikumine ja istuv eluviis teevad karuteene
Kõrve sõnab, et skolioosi puhul on põhilised märksõnad vähene liikumine, süvenev istuv eluviis. Paraku on tema sõnul koroonaaeg neid mõjusid süvendanud ning skolioosiga tegelevad arstid on maininud, et järjekorrad on pea kahekordistunud.
Üleüldse istuva töö korral tuleks Kõrve sõnul nii skolioosi kui ka selle ennetamiseks teha iga 1-1,5 tunni tagant pause (sh kerge võimlemine), peaks olema hea ergonoomiline tool (üldiselt arvutimängijate toolid on päris hästi läbi mõeldud), hoida võimalikult sirget seljaasendit.
Nõuandeid kodus töötamiseks
- Olla pärast tööd piisavalt aktiivne.
- Tasakaalupadjad ja võimlemispallid sunnivad meid istuma otse, ergonoomiliselt maksimaalselt õigesti.
- Väga head vahendid on tänapäeval reguleeritava kõrgusega lauad. Osa päevast saab tööd teha istudes ja osa seisuasendis – nii ei koorma me enda keha ühe sundasendiga üle.
- Oluline on arvutiekraani kõrgus, klaviatuuriasetus ja ergonoomilise hiire kasutamine. Sinna juurde tasub mõelda käe/küünarnuki toele ja klaviatuuri randmetugedele, mis vähendavad koormust nii õlavöötmele kui kätele ja randmetele.
- Tihti põhjustab just kehv töökeskkond (füüsiline pool) valesid kehaasendeid, mis sunnivad meid otsima kompensatoorseid asendeid ning nende asendite pikaajaline kasutamine võib olla üheks päästikumomendiks skolioosi väljakujunemisel.
Kõige parem viis skolioosi raviks on ennetus
Kuna skolioos kipub tekkima just kasvueas, soovitab Kõrve lapsevanematel jälgida lapse rühti, et varakult probleem tuvastafa ja pöörduda arsti/füsioterapudi poole. Samas ka soodustada liikumist ja olla ise piisavalt kehaliselt aktiivne.
Ravi edukus sõltub tema sõnul vanusest, skolioosi raskusastmest, tekkepõhjusest. Seega mida noorem ja väiksem skoliootiline deformatsioon, seda paremad on konservatiivse ravi tulemused.
Skolioosi ravi jaotub peamiselt kaheks: mitte-kirurgiline ja kirurgiline ravi. Skolioosi ravi sõltub esinevatest kaebustest ja skolioosi suurusest. Väiksemate skolioosi raviks määratakse füsioteraapia (sh skolioosispetsiifiline ravivõimlemine, massaaž jm), vajadusel korseti kasutamine ja manuaalteraapia/kiropraktika, lisaks õiged tööasendid ja nende korrigeerimine abivahenditega – reguleeritava kõrgusega laud, ergonoomiline hiir, käetugi jne. Suurema skolioosi korral võib vajalik olla kirurgiline sekkumine (üldiselt alates 50 kraadist).
Qìgōng’i harjutus skolioosi leevendamiseks
- Pane jalad õlgade laiuselt
- Jalalabad on kergelt sisse pööratud
- Käed paiknevad õlgade kõrgusel allasuunatud peopesadega
- Väljahingamise ajal vii käed ette paralleelselt maaga
- Käed sirutuvad ette võimalikult kaugele
- Oluline on, et tunneksid, kuidas seljal, abaluude piirkonnas, venitab
- Samal ajal kalluta pea ette käte vahele
- Seejärel tule tagasi algasendisse ning nüüd korda harjutust vastupidises järjekorras
- Hingates sisse tee seda harjutust 10 korda.
- Harjutuse teine osa on taevaenergia tunnetamine. Kõik muu jääb asendis samaks, kuid peopesad on nüüd pööratud üles
- Tee ka seda harjutust 10 korda
Harjutused mida saab istudes teha vähendamaks pinget, ebamugavust ja väsimust seljas:
- Külg suunalised venitused rindkerele – viime ühekehapoolel õla võimalikult alla ja surume samas roide piirkonda vastas küljel välja poole (külg suunas), rõhu asetus ja pingutus rohkem olenevalt skolioosi suunast.
- Kui rindkeres on skolioos paremale siis rõhu asetus – õlg alla paremal pool ja rindkere lükkame vasakule poole.
- Korduste arv 5-10 võiks teha näiteks 3 seeriat probleemsele poolele ja 2 vastas poolele.
- Sarnaselt teha ka alaseljale venitust.
- Kui sellele harjutusele lisada suurem pingutus siis treenime mingil määral ka vastavaid lihaseid.
Veel harjutusi ja nõuandeid leiab kodulehelt www.terveselg.ee.