Uurimistöö apteekrite kogemusest piiriülese digiretsepti väljastamisel sai stipendiumi
Benu apteek ja Eesti Akadeemilise Farmaatsia Selts annavad igal aastal välja sotsiaalfarmaatsia või sellega seotud valdkonna uurimistöö stipendiumi, millele tänavu esitati viis uurimustööd.
Komisjon otsustas stipendiumi anda kahele üliõpilasele: Reelika Jõele uurimistöö “Cross-border e-prescriptions – the first experiences of the pharmacist in Estonia and Finland” (juhendajad D. Volmer, L. Saastamoinen ja J. Timonen) eest ja Hanna Keidongile uurimistöö „Nutika ravimikarbi vajadus hulgiravimikasutajatest patsientide ravijärgimuse parandamisel ja ravimite kasutamise jälgimisel − patsientide ja tervishoiutöötajate arvamused” (juhendaja D. Volmer) eest.
Eesti ja Soome piiriülese digiretsepti väljastamisel apteekrite kogemust kaardistava uuringu tulemusel selgus, et kuigi piiriülene digiretsept parandab ravimite kättesaadavust, siis süsteemi kitsaskohtadeks on erinevused riikide regulatsioonides ja ravimite nomenklatuuris ning tehnilised tõrked ravimite väljastamisel. Lisaks varjutab ravimite ohutut kasutamist kohaliku apteekri ja ostja keelebarjäär.
Uuring on esimene omataoline. Selle tulemusi saab piiriülese digiretsepti teenuse käivitamise hõlbustamiseks üle kanda teistesse Euroopa riikidesse. Tartu Ülikooli proviisoriõppe üliõpilane Reelika Jõgi ütles, et uurimusega tõstatus vajadus piiriülese digiretsepti alusel ravimite väljastamise reegleid täiendada, sest apteekrid vajavad ühtseid juhiseid, mis käsitleks ka piiriülese retseptiga seotud regulatiivseid piiranguid.
Teise stipendiumi pälvinud töö uurimisobjektiks oli nutikas ravimikarp ja selle abivahendi võimalused mitmeid erinevaid ravimeid tarbivate patsientide ravi järgimist efektiivsemaks muuta. “Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on arenenud maades krooniliste haiguste puhul patsientide ravijärgimus 50 protsenti. Korrektne raviskeemi järgimine on eduka ravitulemuse saavutamise aluseks. Seetõttu käsitles uuring ühte Eesti kontekstis uut potentsiaalset lahendust – nutikat ravimikarpi,” selgitas Hanna Keidong.
Ta lisas, et näeb nutikate ravimikarpide näol lahendust eelkõige nendele patsientidele, kelle ravijärgimatuse põhjuseks on mäluprobleemid. “Lisaks patsiendi heaolule pakuvad nutikad seadmed meelerahu ka lähedastele,” markeeris uurimuse autor kaasneva positiivse mõju.
Uurimistööde hindamisel lähtusid komisjoni liikmed uurimistööde valdkondlikust sobivusest, valitud uurimisteema olulisusest, töö kvaliteedist ja originaalsusest ning üliõpilase panusest töö valmimisel. Komisjoni liikmed tõdesid, et sel õppeaastal stipendiumi saamiseks esitatud uurimistööd valmisid aktuaalsetel teemadel ning tööde sisuline ja vormiline kvaliteet oli hea.
Uurimistööde stipendiumifondi suurus on sel aastal 1250 eurot, mille komisjon otsustas jagada võrdselt mõlema stipendiaadi vahel. Stipendiumifondi ellukutsujad soovivad näidata, et tõhusam koostöö ülikooli ja erasektori vahel toob rohkem noori farmaatsiat õppima.
