NÕUANDED I Kuidas kodust menüüd keskkonnahoidlikumaks muuta?
Meie tegevused ja valikud mõjutavad keskkonda ning kliimat. Meist sõltub, kas see mõju on positiivne või negatiivne. Keskkonda mittearvestavaid kütte- ja transpordivalikuid peetakse kodumajapidamiste peamisteks negatiivseteks mõjutajateks. Kui olete keskkonda säästva elustiili poole püüeldes juba soetanud päikesejaama, hüpanud ratta selga ja paigaldanud maasoojuspumba, on aeg vaadata taldrikule ja muuta toit keskkonnasõbralikumaks. Arvatakse, et keskkonda mittearvestav toidu tarbimine moodustab umbes 17% iga majapidamise ökoloogilisest jalajäljest. Seda saab vähendada, järgides viit lihtsat põhimõtet.
Keskkonnahoidlikuma või keskkonda rohkem arvestava menüü koostamiseks pole vaja teha drastilisi muudatusi, näiteks loobuda päevapealt teatud toodetest, hakata veganiks või vältida igasuguseid pakitud tooteid. Piisab sellest, kui muuta pisut kõiki oma harjumusi. Nii ei muutu menüü üksnes keskkonnasäästlikumaks, vaid ka tervislikumaks, kuna keskkonnahoidlikkus ja tervislikkus käivad sageli käsikäes.
Nestle Baltikumi keskkonnahoidlikkuse saadik Milda Žemaitienė ütleb, et järjest suurem hulk toidusektori ettevõtteid on hakanud keskenduma keskkonnahoidlikule tootmisele – säästes loodust ja selle ressursse, ühinedes ringmajandusega läbi täielikult ringlussevõetava pakkematerjali kasutamise. Kuid ka tarbijatel on võimalik olukorda mõjutada: nad võivad valida ja valmistada toitu vastutustundlikumalt ning vähendada jäätmete hulka. Ta toob välja järgmised põhimõtted, mille järgimine suurendab meie hommiku-, lõuna- ja õhtusöökide keskkonnahoidlikkust.
- Valige sagedamini taimseid tooteid
Spetsialistid väidavad, et loomsete toodete (liha, piima, munade) asendamine taimsetega võib olla kõige tulemuslikum ja keskkonnahoidlikum viis vähendamaks toidutööstuse negatiivset mõju keskkonnale. Loomsete toitude süsinikujalajälg on suurem: lamba- ja loomaliha- ning juustutööstus on suurimad globaalset soojenemist põhjustavate gaaside allikad. Lisaks kasutatakse lihatööstuses taimsete toodetega võrreldes ühe toidukilo kasvatamiseks äärmiselt suurt hulka vett.
„Keskkonnahoidlik toitumine ei tähenda, et iga päev tuleb süüa ainult puuvilju ja salateid – püüdke lihtsalt asendada lemmiklihatoidud, piimatooted ja munad alternatiividega, näiteks lihasteigid sojaga, piima taimsete jookidega jne. Sojatooted, mis võivad maitselt liha, juustu või kodujuustuga väga sarnased olla, on ka väga suure toiteväärtusega,“ ütleb M. Žemaitienė.
Mõne loomse toidu asendamine taimsega on lisaks keskkonnale tähtis ka tervise seisukohast. Toitumisteadlased ja rahvatervise asjatundjad kordavad aina, et meie toidus on endiselt äärmiselt vähe taimseid tooteid. Tervise Arengu Instutuudi 2020. aastal korraldatud Eesti täiskavanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (TKU) põhjal saab väita, et keskmiselt sööb minimaalses soovituslikus koguses (200g) puuvilju ja marju 51% küsitletud eestimaalstest. Samal ajal minimaalse päevase köögiviljade tarbijate osakaal jäi viimase seitsme päeva jooksul 33% juurde. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab tarbida puu- ja köögivilju keskmiselt neli kuni viis korda päevas.
Nende uuringute kohaselt on leedulaste toidus ikka veel liiga palju rasva – rasvast pärinevad kalorid moodustavad kogu toidu energiaväärtusest 42,9% soovitusliku 25–35% asemel. Samuti tarbime rohkem lihtsüsivesikuid, kui peaksime. Ja kuigi meie tervist toetavate puu- ja köögiviljade tarbimine suureneb, ei söö me neid piisavalt.
- Valmistage ise
Paljudele on selge, et kodus toidu valmistamine tagab lihtsama ja tervislikuma toitumise. Lisaks on kodus toidu valmistamine tervislikum planeedi jaoks.
Seda sellepärast, et kui valmistate toitu kodus, saate valida ise koostisosad, kasutades vähem toitu ja energiat. Teil on võimalik valida keskkonnasäästlikumalt toodetud, orgaanilisi koostisosi, millel on keskkonnale väiksem mõju, samas kui valmistoitu tellides pole teada, kust kasutatud koostisosad pärinevad ja kuidas need valmistati.
„Igaüks saab kodus toiduvalmistamisega hakkama, olenemata oma oskustest või sellest, kui palju tal aega on. Kvaliteetse toidu hulk, mida saab kodus praadida, keeta või lihtsalt kokku segada, on kiiresti kasvanud. Ja need pole kaugeltki vaid poolfabrikaadid, mida soovitatakse madala toiteväärtuse tõttu vältida,“ ütleb Nestlé Baltikumi esindaja.
Kodus toitu valmistades saame kontrollida ka toidu- ja pakendijäätmete hulka: valmistada täpselt nii palju, kui jaksame ära süüa, sortida või osta tooteid ilma pakendita. Paradoks on see, et tänapäeval on suurimad toiduraiskajad just tarbijad, mitte restoranid või kauplused, seega arenguruumi on kõvasti.
- Vältige toidu raiskamist
Maailma Looduse Fondi (WWF) andmetel läheb raisku 30% kogu ühiselt toodetud toidust. Mitmesugused uuringud näitavad, et enamik toidust visatakse ära kodumajapidamistes – lausa 40–50% kogu ära visatavast toidust.
Kodus on jäätmete vähendamine lihtne: plaanige, mida ja kui palju kavatsete süüa ja tehke selle põhjal nimekiri vajalikest toitudest. Ärge ostke tooteid, mida „võib vaja minna“ ja mis lihtsalt seisavad riiulitel, oodates oma kõlblikkusaja läbi saamist. Külmutage toit, mida te ei jõua ära süüa. Vältige kampaaniatoodete ostmist, mida te tegelikult ei vaja. Värsked puu- ja köögiviljad riknevad kergesti – ärge ostke rohkem, kui suudate teatud aja jooksul ära tarbida. Veel üks nipp on valmistada toitu ülejääkidest. Ja ärge mingil juhul tühja kõhuga toidupoodi minge: nii on inimene kampaaniatele kõige vastuvõtlikum ja ostab rohkem, kui süüa jõuab.
- Vähendage plasti kasutamist
Näeme plasttooteid igal sammul, kuid on võimalik oluliselt nende tootmist ja jäätmekäitlust vähendada. Kõigepealt tuleb harjuda poodi minnes korduskasutatavaid kotte kaasas kandma. Teiseks püüdke valida pakkimata puuvilju, köögivilju või muid tooteid. Kolmandaks pange tähele, kas kasutatakse ringlussevõetavat pakendit. Järjest suurem hulk tootjaid investeerib korduskasutatavate pakendite kasutamisse.
- Valige sagedamini hooajalisi, kohalikke ja keskkonnahoidlikult toodetud tooteid
Teame seda reeglit küll, kuid unustame selle sageli poes ära: mida lähemal me toidu tootmiskohale asume, seda väiksem on selle negatiivne mõju keskkonnale. Lisaks maitsevad tooted, nagu puu- ja köögiviljad, mida kaugele ei transpordita, tavaliselt paremini.
Tänapäeval on tooted, mis toetavad keskkonnahoidlikku tootmist, kaitsevad keskkonda, on ökoloogilised ja tervislikud, tähistatud spetsiaalsete märkidega. Ärge unustage vaadata silte, sest nii saate valida tooted, mis on teie ja planeedi jaoks väärtuslikumad. Liha, piima ja mune ostes valige vabapidamisel kasvanud loomade ja lindude tooteid, toetage mahetootjaid.
