Eesti toidu kuu üritustele jõudis üle 85 000 inimese

Septembris viis maaeluministeerium juba kaheksandat aastat läbi Eesti toidu kuud, mis meelitas rohkem kui kolmekümnele toiduüritusele kohale rekordiliselt üle 85 000 inimese.

Eesti toidu kuu eesmärk on tuua toidutootmine ja toidukultuur tähelepanu keskpunkti ning väärtustada tööd ja maaelu, mille kaudu toit meie lauale jõuab.

Maaeluministri Urmas Kruuse sõnul tähtsustab eestlane toidu valimisel kodumaisust, aga ka toidu maitset, värskust ja kvaliteeti. „Kohaliku toidu tootmine on iga riigi, sealhulgas Eesti julgeoleku seisukohalt oluline tootmisharu. Seda enam teeb head meelt, et ka mitmete uuringute kohaselt eelistavad Eesti inimesed võimalusel kohalikku toitu, mille valimisel pööratakse tähelepanu ka toidu maitsele, värskusele ja kvaliteedile,“ ütles Kruuse.

Eesti toidu kuu üritustest pakkusid inimestele enim huvi Põhjala tehases toimunud Eestimaa Talupidajate Keskliidu korraldatud „Maa tuleb linna“, Eesti Põllumajandusmuuseumis toimunud Tõuloom ja Tartu sügislaat ning Uma Mekk laat koos kohvikute ja restoranide nädalaga Võrumaal, kuhu jõudis ligi 20 000 inimest. Rekordarv külalisi meelitasid kohale ka Karksi-Nuia Meefestival, Tallinn Coffee Festival (TLNCF), Avatud triiphoonete ja aedade päev, Sibulatee puhvetite päev ja Võrtsjärve Angerjafestival.

Eesti toidutootjaid esindava Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul kannavad paljud kodumaised toidukaubad poes „Toodetud Eestis“ märgiseid, et teha kodumaise toidu eelistamine inimestele veelgi lihtsamaks. „Kui on poes valida kahe võrdse toote vahel, üks nendest välismaine ja teine kodumaine, võiksime eelistada alati kodumaist, sest vaid nii toetame omasid,“ sõnas Potisepp.

Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja esimees Roomet Sõrmus lisas, et Eesti toit paistab silma ka mujal, olles Euroopa Toiduohutusameti seiretulemuste järgi üks maailma puhtamaid. „Viimase 2020. aasta aruande kohaselt ei leitud Eesti ja Soome päritolu toidust mitte ühelgi juhul pestitsiidijääkide piirnormide ületusi,“ märkis Sõrmus.