Maarja Punak: sageli on kiusaja ise see, kes tegelikult vajab abi
Uuringufirma Norstat läbiviidud küsitlusest selgub, et 9.-12. klassis õppivad noored täheldavad kooliruumis kiusamist ja küberkiusamist sisuliselt võrdselt. Uuringust selgus, et 46% gümnaasiumis, põhi- või kutsekoolis käivatest 15-19 aastastest noortest märkas enam küberkiusamist kui päriselus kiusamist ning 54% vastanutest täheldas enam kiusamist päriselus.
Politsei ja Piirivalveameti kommunikatsioonijuht ning pikalt veebipolitseinikuna ametis olnud Maarja Punak märgib, et suur osa küberkiusamisest toimub läbi suure vaatajaskonnani jõudvate videote ja piltide, kuid kõige levinumaks internetiruumis kiusamise viisiks on läbi sõnade solvamine ja alandamine.
Kõige levinumaks internetiruumis kiusamise viisiks on läbi sõnade solvamine ja alandamine.
“Küberkiusamine ei ole viimastel aastatel tihedamalt pilti tulnud, kuid oluliselt on suurenenud noorte teadlikkus, mida selles olukorras teha. Kui kasvaks ka psühholoogilise abi kättesaadavus, siis muutuks olukord ka nähtavalt paremaks. Sageli on kiusaja ise see, kes tegelikult vajab abi, aga ta ei tea või ei oska seda küsida. Psühholoogid on ka selgitanud, et noorte arenev aju ei suuda mõista põhjus-tagajärg seoseid. Jah, kõik saavad aru, et kedagi jalaga lüües tehakse talle haiget, aga ei osata tajuda seda, kui suur mõju sõnadel inimesele olla võib,” ütles Punak.
Jah, kõik saavad aru, et kedagi jalaga lüües tehakse talle haiget, aga ei osata tajuda seda, kui suur mõju sõnadel inimesele olla võib.
Kas kiusajat saab karistada?
Politsei ja Piirivalveameti kommunikatsioonijuht Maarja Punak nentis, et kui kiusaja paneb toime süüteo, siis on võimalik teda karistada. Samas selgitab ta, et enamasti aga proovitakse leida noorele midagi, mis võiks mõjutada teda teisiti käituma. Näiteks psühholoog, kes pakuks noorele tuge ning trenn, mis teeks õpilase õnnelikumaks ning võtaks ära aja rumalustega tegelemiseks. “Noored eksivad ja see käib suureks saamise juurde,“ lisas ta. „Sotsiaalmeedias käitumise normid ei erine mitte sugugi veebivälistest normidest ning kui kõik seda mõistaksid, siis suur osa õelutsemisest sotsiaalmeedias kaoks juba iseenesest ära.“
Sotsiaalmeedias käitumise normid ei erine mitte sugugi veebivälistest normidest ning kui kõik seda mõistaksid, siis suur osa õelutsemisest sotsiaalmeedias kaoks juba iseenesest ära.
Veebipolitseiniku hinnangul tuleks sotsiaalsete oskuste arendamist lõimida kõikidesse tegevustesse esimesest klassist alates. Lisaks tuleb noortel endil ja lapsevanematel pingsalt jälgida, kellega suheldakse.
“Need inimesed, kellega me end ümbritseme ja keda igapäevaselt näeme ja jälgime vormivad meid just enda moodi. Kõige nähtavamalt mõjutavad nad noorte sõnavara, kuigi suurem muutus puudutab seda, mida noored peavad tavapäraseks ja mida nad väärtustavad. Neli korda nädalas koos trenni tegev noortekamp sisustab oma aega oluliselt teistmoodi kui noortekamp, kes hoolib vaid kaubanduskeskuses veipimisest. Rääkimata sellest, kui õpetlik on sporditegemine inimese arengus, sest see nõuab distsipliini, järjepidevust, noored kogevad võite ja kaotusi ning õpivad oma emotsioone märkama ja neid juhtima,” selgitas Punak.
- Uuring telliti Samsungi Solve For Tomorrow ideekonkurssi raames, mille tänavune eesmärk on luua õpilastele läbi nende oma innovaatiliste ideede õnnelikum koolikeskkond
„Selleks, et meie ideekonkurss saaks päriselt koolilastele kasulik olla, on meil vaja koguda nende arvamusi ja arusaami. Keskendume erinevatele teemadele, et leida parimad innovaatilised lahendused koolikeskkonna ja heaolu parendamiseks. Nagu uuringust ilmnes, siis kiusamine on suures osas internetti kolinud ning selle vastu aktiivselt tuleb võidelda lisas programmi juht Egle Tamelyte.
