Star FM hommikuprogrammi külastas kliiniline toitumisterapeut Maarja Lember, kes töötab Tallinna Lastehaiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja teeb vastuvõtte ka Health Clinic`us.
Maarja rääkis, et tema igapäevatööks on inimesed, kes ei saa ise süüa ja vajavad selleks sondi või toitetoru, mis läheb otse makku. Lisaks tuli juttu ka sellest, miks tänapäeval rasvumine nii levinud on ja miks dieedid ei toimi.
Toit on palju enamat kui kaaluhoidmine
Maarja tõi hommikuprogrammis välja, et kui osad räägivad, et hommikusöök on päeva kõige olulisem toitumiskord ja teised jälle, et tegu on müüdiga, siis toitumises pole nii-öelda musta ja valget soovitust – on väga individuaalne, kuidas näeb välja inimese toitumismuster. Ta lisas, et praktikas on näha seda, kui inimesed söövad regulaarselt, siis neil on toitumine planeeritud. Kui aga hommikusöök jääb vahele, võib-olla ka lõuna, siis tekib olukord, kus õhtuti või öösiti tekib ülesöömine. Rääkides vahelduvpaastumisest, siis Maarja selgitas, et osadele inimestele see tõesti sobib, sest aitab neil kontrollida söödavaid toidukoguseid, läbi mille viimased suudavad hoida kehakaalu. Vahelduvpaastumise suur miinus on aga see, et see ei ütle sulle, mida süüa, vaid millal süüa. “Pikas perspektiivis ei tule see kasuks. See võib aidata küll kaalu hoida, aga toit on enamat kui kaaluhoidmine. See on ka vitamiinid ja mineraalid, mis toetavad meie tervist.”
Osad räägivad, et hommikusöök on päeva kõige olulisem toitumiskord ja teised jälle, et tegu on müüdiga, siis toitumises pole nii-öelda musta ja valget soovitust – on väga individuaalne, kuidas näeb välja inimese toitumismuster.
Ka alkoholi tarbimine soodustab ülekaalu tekkimist
Hommikuprogrammis tuli juttu ka laste ülekaalulisusest, mille kohta Maarja sõnas, et mida varem oleme ülekaalulised, seda kiiremini ja nooremalt hakkavad meil tulema erinevad kroonilised haigused, mis on seotud ülekaaluga. Ühe põhjusena, miks rasvumine on nii laialt levinud, tõi Maarja välja tasakaalustamata toidusedeli ning selle, et liigume liiga vähe. “Keskkond, kus elame, on väga külluslik ja see soodustab sellist passiivset ületarbimist. Vanasti oli nii, et kui tahtsid mingit saiakest, siis pidid minema spetsiaalselt kohvikusse või pagarikotta, nüüd lähed ükskõik millisesse nurgapealsesse poodi ja on värsked saiad olemas,“ lausus ta ja lisas, et ka alkohol on kaloririkas ja täiskasvanutel väga hea söögiisu stimuleerija. „Kuna alkohol natuke vähendab seda enesepiiramist ja meil kaob kontroll või distsipliin ära, siis tõesti alkohol soodustab väga palju ülekaalu tekkimist,“ nentis Maarja.
Mida varem oleme ülekaalulised, seda kiiremini ja nooremalt hakkavad meil tulema erinevad kroonilised haigused, mis on seotud ülekaaluga.
Kaalu langetamisel on eesmärgid individuaalsed
Kliiniline toitumisterapeut selgitas, et kui rääkida kaalu langetamisest, siis eesmärgid on individuaalsed – suuresti oleneb see algkaalust. Ta soovitas eelkõige rõhku panna sellele, et kaalulangus oleks püsiv. „Teoorias võiks olla miinus 500g nädalas, mis on selline 2kg kuus, aga kaalulangus ei ole lineaarne. See ei ole nii, et iga nädal läheb täpselt nii palju ehk 500g alla. Ikka on hetki, kus kaal langeb, seisab, natuke võib-olla kõigub üles-alla ja siis hakkab jälle langema.“
Maarja tõi välja, et maovähendusoperatsiooni peale võiksid mõelda need inimesed, kelle rasvumise KMI on üle 30 ja kes omal käel tõesti ei ole hakkama saanud kaalulangetamisega. Ta lisas, et kui inimesel pole enda käel õnnestunud püsivalt kaalu langetada, siis kaalulangetusravimid on väga head toetavad abimehed.
Miks dieedid ei toimi?
Maarja rääkis, et dieedid toimivad nii kaua kui sa neid jälgid. „Dieedid tähendavad ikkagi suuri toidupiiranguid ehk stiilis, et jäetakse mingid väga olulised toidugrupid välja või piiratakse väga oluliselt toiduenergiat. Kui jälgime dieeti ja kaal hakkab langema, siis mis tegelikult juhtub, on see, et meie keha hakkab selle kaalulanguse vastu töötama, sest meie kehale meeldib tasakaal,“ lausus ta ja lisas, et isegi, kui meie keha on väga suures kaalus, siis talle meeldib seal olla, sest keha tahab neid varusid hoida. Kliinilise toitumisterapeudi sõnul tähendas vanasti see seda, et mida rohkem on sul rasvavaru, seda suurem tõenäosus on see, et sa jääd ellu kui pole süüa. „Ehk siis mis juhtub kui kaalu langetame ja peame dieeti, on see, et meie aju saab signaali, et saame liiga vähe kaloreid. Hakkame rohkem tootma näljahormooni, vähem täiskõhutunde hormooni. Ehk siis dieedipidajad sagedasti ütlevad, et neil on pidevalt näriv nälg ja nad ei tunne, et nad saavad kõhtu täis. Lisaks on see, et meil tekivad sundmõtted söömisest ja mõtleme pidevalt toidu peale ja ülesöömisele. Dieeditajad, kui nad loovad liiga suuri piiranguid, siis tegelikult see ei ole jätkusuutlik.“
Maarja Lember külas Star FM hommikuprogrammis
(8:35:50-8:45:10 ja 8:48:50-8:56:57) – 25.01.24
