ESMAABI ABC I Eluohtlikud olukorrad ja esmaabi: teadmised, mis võivad päästa elu

Esmaabi oskus on iga inimese jaoks oluline – see võib olla elupäästev nii õnnetustes kui ka terviserikete korral. AndMar MedService OÜ meditsiini- ja koolitusjuht Aivo Loigom, meditsiinikvaliteedi juht Carolin Mesi ning õde Berit Pressraud jagasid heade uudiste portaalile GoodNews praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevaelus esmaabi anda ning mis on kõige olulisemad võtted ja teadmised.

Esmaabi oskus on iga inimese jaoks oluline – see võib olla elupäästev nii õnnetustes kui ka terviserikete korral.

Esmaabi põhitõed: mida igaüks peaks teadma

Esmaabi põhialused võib Loigomi, Pressraua ja Mesi sõnul jagada mitmeks valdkonnaks: vigastuste ja seisundite tuvastamine, kannatanu abistamine ja vajaduse korral elustamine. Iga valdkond on elutähtis ja võib osutuda otsustavaks inimese seisundi stabiliseerimisel enne kiirabi saabumist.

Kuidas peatada tugevat verejooksu?

Loigom, Pressraud ja Mesi toovad välja, et tugev verejooks, eriti arteriaalne, on eluohtlik olukord, kus iga sekund loeb. Arteriaalne verejooks on kergesti äratuntav pulseeriva verejooksu järgi. Tegutsemiseks järgi järgmisi samme:

1. Helista viivitamata hädaabinumbrile 112 või palu seda teha kellelgi teisel.
2. Kasuta kaitsevahendeid, näiteks kummikindaid või kilekotti, et kaitsta ennast verega kokkupuutel nakkuste eest.
3. Aseta kannatanu lamama, et vähendada verekaotust ja šokiriski.
4. Vajuta haavale sõrmede või peopesaga, et takistada vere väljavoolu.
5. Tee rõhkside: Aseta haavale rullitud riidetükk või muu sobiv materjal, seo see tihedalt kinni või suru sellele kindlalt peale.
6. Kui verejooks ei peatu, sulge jäset varustav arter sõrmedega või paigalda žgutt umbes 5–7 cm haavast kõrgemale. Märgi üles žguti paigaldamise aeg.
7. Tõsta vigastatud jäse südamest kõrgemale, et vähendada verevoolu haava piirkonda.
8. Hoia verejooks kontrolli all, kuni kiirabi saabub.

Kuidas asetada kannatanu püsivasse küliliasendisse?

Kui inimene on teadvusetu, kuid hingab, tuleb Loigomi, Mesi ja Pressraua sõnul ta asetada püsivasse küliliasendisse, et vältida hingamisteede sulgumist ja vedelike, nagu okse, vere või röga, sattumist hingamisteedesse. Tegutse järgmiselt:

1. Kontrolli kannatanu teadvust: Kõneta teda valju häälega. Kui ta ei vasta, raputa teda õrnalt õlgadest.
2. Kui kannatanu ei reageeri, tõsta tema lõug üles ja kalluta pea taha, et avada hingamisteed.
3. Pööra kannatanu külili, toetades teda nii, et ta ei saaks tagasi selili vajuda. Aseta tema käsi näo alla toeks ja painuta vastasjalg põlvest, et tagada stabiilne asend.
4. Jälgi pidevalt tema hingamist. Vajadusel hoia teda ise külili, kui püsivat asendit ei õnnestu tagada.
5. Kuuma ilma korral kaitse kannatanut päikese eest ja paku jahedust, külmaga kata ta sooja riidega.

Kuidas teha elustamist?

Loigom, Pressraud ja Mesi selgitavad, et elustamine on vajalik, kui kannatanu süda on seiskunud ja ta ei hinga normaalselt. Oluline on alustada kohe, sest viivitus võib olla saatuslik:

Kaudne südamemassaaž:

1. Veendu, et kannatanu asub kõval pinnal.
2. Aseta oma käed rinnaku keskele ja alusta vajutamist.
3. Vajuta rinnakule 5–6 cm sügavusele kiirusega umbes 100 vajutust minutis. Ära tee pause.
4. Jätka, kuni kiirabi saabub või kannatanu hakkab ise hingama.

Südamemassaaž koos kunstliku hingamisega:

1. Kontrolli, et kannatanu suu oleks vaba (eemalda võõrkehad, kui neid on).
2. Kalluta tema pea taha ja pigista sõrmedega ninasõõrmed kinni.
3. Hinga sügavalt sisse ja puhu õhk tihedalt kannatanu suule, jälgides, kas rindkere tõuseb.
4. Tee vaheldumisi 30 rinnale vajutust ja kaks puhumist, kuni kiirabi saabub.
5. AED olemasolul kasuta seda julgesti – seade annab täpsed juhised.

Kodune apteek – mida igaühel peaks olema?

Et olla valmis ootamatusteks, peaks Loigomi, Pressraua ja Mesi sõnul igas kodus olema varustatud apteek. Siin on nimekiri olulistest vahenditest:

• Termomeeter: Digitaalne või tavaline kraadiklaas.
• Valuvaigistid ja palavikualandajad: Paratsetamool ja ibuprofeen, lastele vastavad siirupid või ravimküünlad.
• Steriliseerimisvahendid: Desinfitseerivad lahused või spreid haavade puhastamiseks.
• Sidemed ja plaastrid: Erineva suurusega sidemed ja haavaplaastrid.
• Põletusgeel: BurnShield või muu sarnane vahend põletuste leevendamiseks.
• Ravimid seedeprobleemide korral: Näiteks loperamiid kõhulahtisuse ja Espumisan puhituste vastu.
• Isiklikud ravimid: Kõik raviarsti määratud ravimid.

Kuidas teada, millal on õige aeg kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini poole?

Loigom, Mesi ja Pressraud toonitavad, et õigeaegne ja asjakohane otsus kiirabi kutsumiseks või erakorralise meditsiini poole pöördumiseks võib olla elupäästev. „Oluline on mõista, millistes olukordades on vajalik viivitamatult häirekeskusega (112) ühendust võtta ja millal võib piisata nõuandeliinide kasutamisest või perearsti poole pöördumisest.“

Eluohtlikud seisundid, kus kiirabi kutsumine on hädavajalik

Kiirabi tuleb Loigomi, Pressraua ja Mesi sõnul kutsuda, kui kannatanu seisund viitab eluohtlikule olukorrale. Järgnevalt on toodud peamised juhtumid, kus hädaabinumbrile 112 helistamine on vältimatu:

1. Teadvusetus:

• Kannatanu ei reageeri häälele ega puudutustele.
• Teadvuseta seisund on märk tõsisest terviserikkest, nagu südame seiskumine, insuldid või ajutrauma.

2. Hingamisprobleemid:

• Hingamine on harvem kui 10 korda minutis või tihedam kui 30 korda minutis.
• Hingamine on ebanormaalne – ahmiv, korisev või pindmine.
• Hingamise täielik seiskumine nõuab viivitamatut elustamist.

3. Raskekujuline valu:

• Valu rinnus, mida ei leevenda rahuolek ega puhkus, võib viidata südameatakile.
• Terav ja äkiline valu, mis ei ole varem esinenud, võib olla märk eluohtlikust seisundist.

4. Nähtavad eluohtlikud vigastused:

• Pulseeriv või ulatuslik verejooks.
• Põletused, mis katavad suurt kehapinda või mõjutavad tundlikke piirkondi, nagu nägu või hingamisteed.
• Lahtine luumurd või muud traumad, mis on seotud raskete õnnetustega.

5. Tõsised õnnetused:

• Plahvatused, kukkumised kõrgelt, liiklusõnnetused või muud situatsioonid, kus nähtavad vigastused võivad ilmneda alles hiljem.

6. Neuroloogilised sümptomid:

• Halvatus või võimetus liigutada kehaosa.
• Süvenev segadusseisund, mille korral inimene ei tunne ära tuttavaid asju või ei saa aru, mis toimub.
• Üle viie minuti kestev krambihoog.

7. Äärmuslikud seisundid:

• Alajahtumine või kehatemperatuuri langus eluohtlikule tasemele.
• Järsk, väga tugev ja harjumatu valu, mis võib viidata siseorganite kahjustusele.

Kuidas tegutseda kahtluse korral?

Loigom, Pressraud ja Mesi toovad välja, et kui ei ole selge, kas olukord nõuab kiirabi kutsumist, on hea kasutada olemasolevaid nõuandeliine:

• Perearsti nõuandeliin (1220): annab nõu, kas seisund vajab kiiret abi või saab olukorra koduste vahenditega lahendada.
• Mürgistusinfoliin (16662): aitab mürgistuste korral, juhendades, kuidas edasi tegutseda.
• Lastearsti tasuline nõuandeliin (1599): abiks laste tervisemurede korral.

„Kahtluse korral ei tasu siiski kõhelda – kui elu on ohus või olukord halveneb, tuleb koheselt häirekeskusega ühendust võtta,“ rõhutavad nad.

Esmaabi võtted, mida igaüks peaks teadma

Eluohtlikes olukordades võivad Loigomi, Pressraua ja Mesi sõnul esmaabialased oskused määrata kannatanu ellujäämise. Peamised võtted, mida igaüks peaks oskama, hõlmavad järgmist:

1. Kannatanu seisundi kontrollimine:

• Teadvuse kontrollimine: Kõneta kannatanut valju häälega, raputa õrnalt õlgadest. Kui ta ei reageeri, näpista teda.
• Hingamise kontrollimine: Painuta kannatanu pea kuklasse, et avada hingamisteed. Kuula 10 sekundit, kas ta hingab, ja jälgi rindkere liikumist.

2. Elustamine:

• Kui hingamine puudub või on ebanormaalne, alusta kohe kaudse südamemassaažiga.
• Vajuta rinnaku keskele 100 korda minutis, kuni saabub abi või kannatanu hakkab ise hingama.

3. Verejooksu peatamine:

• Tugeva verejooksu korral kasuta rõhksidet ja vajadusel paigalda žgutt.

4. Stabiilne küliliasend:

• Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, aseta ta küliliasendisse, et vältida hingamisteede sulgumist.

Liigne alkoholi tarvitamine: suurim ohuallikas

Rääkides jõuludest ja aastavahetusest, mis tähendab paljudele pidu ja alkoholi, siis Loigom, Pressraud ja Mesi räägivad, et alkoholi liigtarvitamine on pühadeperioodi üks suurimaid probleeme. „Joobes inimene ei suuda adekvaatselt olukorra ohutust hinnata ja seetõttu asetatakse nii ennast kui ka teisi ohtlikesse olukordadesse. Seepärast tasub alkoholi tarvitada mõistlikkuse piires ja innustada ka lähedasi sellega piiri pidama,“ selgitavad nad, toonitades, et aastavahetusel tasub kindlasti rõhku panna ka pürotehnika ohutule kasutamisele, et vältida põletusvigastuste teket. „Kahjuks on pea igal aastavahetusel just pürotehnika vastutustundetu kasutamise tõttu EMO-sse sattunuid, kusjuures vigastused võivad olla eluohtlikud.“

Pühade- ja sellele järgneval ajal võib Loigomi, Pressraua ja Mesi sõnul täheldada ka erinevate seedeprobleemide teket. „Lisaks alkoholile kiputakse tihti ka toiduga liialdama, millega võivad kaasneda ebamugavustunne ja kõhuvalu. Samuti võivad pühad olla paljudele väga üksildane aeg, seepärast tasub hoida ühendust üksinda elavate sugulaste ja lähedastega.“

Miks on esmaabi teadmised ja kordamine olulised?

Esmaabiteadmised ja nende rakendamine võivad otsustada elu ja surma küsimuse. Igaüks võib sattuda olukorda, kus tema kiire tegutsemine aitab päästa elu. Loigom, Pressraud ja Mesi toonitavad, et õnnetusjuhtumite korral sõltub esmane abi sageli sündmuskohal viibivatest inimestest, kuna kiirabi saabumine võib võtta aega.

Õigeaegne tegutsemine on elulise tähtsusega

„Eestis peaks kiirabibrigaad jõudma igasse kohta 15 minutiga, kuid elu ja surma vahel võib otsustavaks saada juba esimene viis minutit. Kahel kriitilisel seisundil – kliiniline surm ja tugev verejooks – on ühine see, et viivitus esmaabis võib muuta professionaalse meditsiini sekkumise mõttetuks,“ selgitavad Loigom, Pressraud ja Mesi.

1. Kliiniline surm:

• Kliinilise surma korral, kui süda seiskub ja hingamine lakkab, tekib organismis hapnikupuudus. Ajurakud on hapnikuvaeguse suhtes kõige tundlikumad, ja mida kauem aju hapnikuta jääb, seda suurem on pöördumatu ajukahjustuse risk.
• Elustamine, eelkõige kaudse südamemassaaži alustamine esimese viie minuti jooksul, on hädavajalik. Ilma selle sekkumiseta võivad päästjad sündmuskohale jõudes olla juba hiljaks jäänud.

2. Tugev verejooks:

• Arteriaalse verejooksu korral võib kannatanu surra juba 2–5 minutiga. Verejooksu peatamine rõhksideme, žguti või haavale survet avaldades võib anda kannatanule vajalikku aega, kuni kiirabi saabub.

Need olukorrad näitavad Loigomi, Pressraua ja Mesi sõnul selgelt, miks esmaabialased teadmised on olulised ja miks neid tuleb pidevalt harjutada. „Kui sündmuskohal viibivad inimesed ei tegutse õigeaegselt, ei pruugi ka kõige paremini varustatud kiirabibrigaad enam midagi päästa. Seetõttu on alati on hea oma teadmisi korrata ja värskendada, et neid seeläbi hõlpsamalt kriitilises olukorras rakendada.“

Kordamine ja teadmiste värskendamine

Esmaabialaste teadmiste kordamine ja värskendamine on hädavajalik. Stressirohkes olukorras võib inimene sattuda segadusse ja unustada olulised sammud. Loigom, Pressraud ja Mesi selgitavad, et regulaarne harjutamine aitab:

• Hoida teadmisi meeles ja rakendada neid automaatselt.
• Tunda ennast enesekindlamalt kriitilistes olukordades.
• Tagada, et oskad aidata nii ennast kui ka teisi efektiivselt.

Kui soovid täiendada oma teadmisi või saada uusi oskusi, siis esmaabikoolitusi saab tellida nii eraisikutele kui ka asutustele. Näiteks MedService pakub põhjalikke koolitusi, mida saab leida aadressilt medservice.ee/esmaabi-koolitus.

Ennetus on parim kaitse

Lisaks esmaabiteadmistele on Loigomi, Pressraua ja Mesi sõnul oluline ennetada olukordi, mis vajavad kiiret sekkumist. „Oma tervist tuleks igapäevaselt toetada läbi tervislike valikute, nagu täisväärtuslik toit, piisav liikumine ja kvaliteetne uni. Iga inimene tunneb omaenda keha kõige paremini – kui midagi tundub pikemat aega ebatavalisena, tasuks pöörduda perearsti poole. Sama kehtib ka lähedaste puhul – kui panete tähele, et lähedase tervislik seisund on muutunud, innustage neid perearsti poole pöörduma.  Ning mis kõige tähtsam – sportige, nautige talve, hoidke iseennast ja oma lähedasi,“ jagavad nad nõuandeid.