Abivahendite turvaline kättesaadavus riskirühmale säilib ka koroonaviiruse perioodil

Seoses koroonaviiruse leviku tugevnemisega on abivahendikeskuste külastajatel üle Eesti tekkinud kartus ja küsimused, kas ja kuidas turvaliselt vajalikke lahendusi kätte saada. Et tagada eeskätt riskirühmale ja ka teistele külastajatele turvaline teenindus, on abivahendikeskused võtnud kasutusele täiendavad abinõud, mis aitavad ka keerulisel ajal lahendusi leida.

Isegi koroonaviiruse leviku perioodil külastab üle Eesti asuvaid abivahendikeskusi igal kuul rohkem kui 10 000 abivajajat, kellest 80% kuulub praegu leviva viiruse peamisesse riskiruppi. “Mure turvalise abi järele on kahtlemata suur. Paraku pole abivahendi vajadus see, mida saaks edasi lükata või mille kasutamist saab planeerida,” tõdes Invaru abivahendikeskuse teenindusjuht Kadri Tiido, kelle sõnul on erinevad abivahendid paljude inimeste jaoks igapäevaselt hädavajalikud.

Tiido sõnul pöörduvad abivahendikeskustesse nii need inimesed, kes vajavad lahendusi koduseks hooldamiseks ja abivahendiga liikumiseks, kui ka tuhanded abivajajad, kes soovivad saada kätte neile ette nähtud igakuise soodustusega mähkmeid või muid igapäevaseid tarvikuid. Samuti valitakse ja laenutatakse abivahendeid, mida on üle Eesti pidevalt üüris ligi 9000 – olgu nendeks ratastoolid, tugiraamid, kargud või hooldusvoodid.

Soovitusi abivahendikeskuse ohutuks külastamiseks

Tiido sõnul on abivahendikeskuste töö korraldatud nii, et kasutajate teenindamine toimuks turvaliselt. “Kindlasti tuleb abivahendikeskusesse tulles kanda maski. Kui seda pole kaasas, saab külastaja endale maski abivahendikeskusest. Samuti on keskuste sissepääsude juures desinfitseerimisvahendid,” märkis Tiido.

“Abivahendite kättesaadavuse pärast ei ole vaja muretseda – neid jagub. Logistika ja tarned toimivad ning eraldi varusid ette hankida pole tarvis. Seetõttu ei pea kartma, et mõni abivahend osutub defitsiidiks. Pigem võiks planeerida vajadusel külastust abivahendikeskusesse pigem kuu keskpaigas ja hommikustel aegadel – siis on väiksem võimalus järjekordade tekkeks ja kontaktiks teiste abivahendikeskuse külastajatega,” tõi Tiido soovitusi.

Samuti palutakse pidada kõigil külastajatel silmas kahemeetrise vahekauguse soovitust teiste abivahendikeskuses viibivate inimestega ja saabuda võimalusel üksi. “Meie teenindajad kannavad samuti maske ning teeninduslettide ette on paigaldatud kaitseklaasid,” lisas Tiido.

Keeruliste juhtumite puhul saab spetsialist ka koju appi tulla

Jätkuvalt saab abi ka keerulisemate küsimuste korral, mis nõuavad füsio- või tegevusterapeudi ja tehniku abi. “Nõustamised toimuvad nii kohapeal abivahendikeskuse nõustamisruumides kui ka abivajajale sobivates asukohtades – olgu need siis kodud, hooldeasutused või haridusasutused. Et pakkuda turvaliselt abi, kasutavad spetsialistid nii respiraatoreid kui ka teisi isikukaitsevahendeid, samuti pakuvad ühekordset maski abivajajale, kellel seda pole,” tõi Tiido välja. Ta lisas, et viiruse sümptomite tekkimisel on võimalik kokkulepitud aeg tühistada ja edasi lükata, samuti on võimalik leida lahendus abivahendite kontaktivabaks edastamiseks kasutaja asukohas.

“Soovitame lapsevanematel ka lastele enne terapeudi visiiti rahulikult selgitada, et praegu on selline aeg, kus tuleb kanda isikukaitsevahendeid – et nad ei kardaks ja ära ei ehmuks,” soovitas Tiido.

Laenutatud abivahendid desinfitseeritakse põhjalikult

Tiido sõnul toimib jätkuvalt ka abivahendite üürimine. “Üüritavad abivahendid läbivad enne järgmise kasutaja kätte jõudmist alati põhjaliku puhastuse, desinfitseerimise ja remondi ning hoolduse – see on toiminud nii ka kõigil varasematel aastatel,” märkis Tiido, kelle sõnul on viimastel aastatel kasvanud laenutajate huvi lisaks liikumisabivahenditele ka elektriliste hooldusvoodite, potitoolide ja muude igapäevatarvikute vastu. Samuti aitab abivahendikeskus transportida vahendid kasutaja kodudesse ja tuleb kohapeale appi, kui laenutatud abivahendit on tarvis remontida.

Abivahendikeskuse teenindusjuht loodab siiski, et viirus näitab peagi taandumise märke, kuid paneb südamele, et vajalikud lahendused ei pea ka viirusperioodil jääma saamata.