Arst selgitab, kuidas vähk õigeaegselt avastada

Eestis haigestub 75. eluaastaks vähki iga kolmas mees ja neljas naine. Vähi varajase avastamise üheks eelduseks on teada oma geneetilisi riske. Onkoloog ja Antegenes asutaja Dr Peeter Padrik ning SYNLAB Eesti arendusjuht Kaspar Ratnik räägivad vähkkasvajate ennetamise ja varajase avastamise võimalustest.

“Vähktõvele on iseloomulik kasvajaliste rakkude kontrollimatu paljunemine ja levik organismis. Tervislikult toimivates kudedes ja organites jagunevad rakud reguleeritud viisil – vanad või kahjustunud rakud asendatakse uutega, kuid kasvajate puhul on rakkude paljunemise protsess häiritud ning organism ei ole võimeline seda peatama,” selgitas dr Peeter Padrik. “Vähi näol ei ole tegemist ühe haigusega, see võib areneda organismi erinevatest rakkudest, olles seega isemoodi haigused,” täiendas arst.

“Erinevatest vähivormidest ning nende tagajärgedest räägitakse meedias palju ja inimestel on paraku ka endal või lähedaste seas kogemuslugusid. Mõistagi tekitab see inimeses soovi vähki haigestumist ennetada ja vähi tekkeriski hinnata,” tõdes Kaspar Ratnik. Ta lisas, et levinud vähivormide, näiteks emakakaela-, rinna- ja jämesoolevähi ennetamiseks ning varajaseks tuvastamiseks on Eestis riiklikud sõeluuringud, mis toimivad hästi ja mille rakendamine vähendab selgelt vähisurmasid. ”Kuid inimeste osalusprotsent neis uuringutes võiks olla kõrgem,” pani Ratnik kõigile südamele sõeluuringutest osa võtma.

“Ka otse meditsiinilaborisse tervisekontrolli pöörduvatelt inimestelt kuuleme sageli soovi end vähkkasvajate suhtes testida. Kuigi vereanalüüse, mida seostatakse erinevate vähkkasvajate esinemisega on mitmed, on enamik neist mittespetsiifilised. See tähendab, et ühe analüüsi tulemus ei pruugi ammendavat vastust anda, vaid võib vajada kordus- või täiendavaid uuringuid ning spetsialisti nõustamist,” selgitas Ratnik, miks enamik vähimarkereid on kättesaadavad arsti suunamisel.

Selleks, et oma tervise eest hoolt kanda ja end aidata, on Ratniku sõnul esmane samm vähi teket soodustavate tegurite vältimine ning riiklikel sõeluuringutel osalemine. „Juba tekkinud terviseprobleemide korral tuleks alustada perearsti vastuvõtust. Täiendava võimalusena kõigele eelnevale, saab vere- või süljeproovi abil mitmete vähivormide geneetilist riski ehk selle vähivormi tekke tõenäosust hinnata,” sõnas Ratnik.

Sagedasti esineb nii eesnäärme- kui rinnavähki

Meeste kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja on eesnäärmevähk ning naistel rinnavähk. “Eestis haigestub igal aastal eesnäärmevähki enam kui 1100 meest. Ehkki eesnäärmevähk on suures ulatuses vanemaealiste haigus, saavad selle diagnoosi ka juba osad mehed 40. eluaastates, kelle puhul areneb vähk üldjuhul kiiremini ning haiguse prognoos on seetõttu halvem,” lausus dr Padrik.

Arst tõi välja, et ka melanoom on oluline sagenev probleem, mille mõju saab parema ennetuse ja õigeaegse avastamisega vähendada. Eestis diagnoositakse aastas 200-250 uut melanoomi juhtu, sealhulgas ka noorematel inimestel – Eesti vähiregister toob ära haigusjuhud juba ka 15-34-aastaste inimeste vanusegrupis. Paraku on võrreldes Skandinaavia riikidega Eestis melanoomi õigeaegse avastamise näitajad halvemad, mis kajastub ka kahjuks rohkemates surmades.

“Ka pahaloomulist rinnakasvajat diagnoositakse Eestis igal aastal ligikaudu 800 naisel, neist ligikaudu pooltel pole haigus kahjuks avastamise hetkel enam varases staadiumis. Levinud haiguse korral on ravi efektiivsus ka  madalam” jagas dr Padrik kurba statistikat ning kutsus samuti kõiki üles sõeluuringutes osalema. Tervise Arengu Instituudi andmetel osales rinnavähi sõeluuringus eelmisel aastal 63.6% kutsututest ning jämesoolevähi sõeluuringus veidi üle poole uuringule kutsutud meestest ja naistest.

“Väga oluline probleem on Eestis praegu jämesoolevähk, mis on esimese kolme tõsise vähipaikme hulgas nii naistel kui ka meestel,” rõhutas dr Padrik. Ta lisas, et jämesoolevähi õigeaegse avastamise näitajad on Eestis kahjuks halvad, samas on efektiivsed võimalused selleks aga olemas. ”Minu hinnangul rakendatakse jämesoolevähi ennetust praegu ebapiisavalt,” nentis arst.

Vähki põhjustab nii geneetika kui ebatervislik elustiil

Arsti sõnul on erinevaid põhjuseid, miks võib inimene vähki haigestuda. “Peamisteks põhjusteks on geneetiline eelsoodumus, ebatervislik elustiil, aga ka paraku juhuslikud vead DNAs rakkude paljunemisel. Uuringud näitavad, et ligi 40% pahaloomulistest kasvajatest on välditavad, sest nende peamised põhjused on suitsetamine, alkohol, ülekaal, vähene liikumine ja liigne päevitamine – mis on aga teadagi meie enda kontrollida,” tõi dr Padrik välja.

Ta selgitas, et tugevaim iseseisev riskifaktor paljude kasvajate tekkeks on tegelikult geneetiline eelsoodumus, mis on rohkem seotud just näiteks rinnavähi ja eesnäärmevähi tekkega. Neid geneetilisi riske teades on võimalik kasvajate mõju oluliselt vähendada. “Kuigi oma kaasasündinud geneetilist informatsiooni ei saa inimene ise muuta, saab tänapäeval geneetilist riski vähki haigestumisel hinnata geeniuuringutega,” ütles arst. Vähi varajase avastamise ja efektiivse ravi üheks eelduseks ongi teada oma kaasasündinud geneetilisi riske.

Vähirisk võib olla kõrge ka nendel, kelle peres pole vähki esinenud

Inimese personaalne vähirisk võib dr Padriku sõnul olla siiski kõrge ka olenemata sellest, kas peres on esinenud pahaloomulisi kasvajaid või mitte. Geneetilised uuringud võimaldavad individuaalselt hinnata erinevaid terviseriske ja selle kaudu ennetada enamlevinud haigusi, sealhulgas teatud vähivorme ning määrata igale inimesele tema jaoks õigeaegsem ennetus.

“Geneetilise riski hindamiseks vähki haigestumise osas kasutatakse uuena polügeense riskiskoori (PRS) tehnoloogiat, mis põhineb teadmistel paljude geenivariantide kogumõjust haiguste tekkele. Samuti on juhtudel, kus ühes perekonnas on mitmeid samaliigilisi kasvajaid, vajalik üksikute geenimuutuste testimine. Kõrgenenud riski korral on vajalik alustada kontrolluuringuid varem või teha seda tihedamini, näiteks naistel mammograafiaid või meestel varem ja sagedamini eesnäärme analüüse. Kõikide jaoks alates 40. eluaastatest on aga oluline täpsem info jämesoolevähi kontrolluuringute kohta,” selgitas onkoloog uuringuid.

Dr Padriku sõnul on praegu lisaks rinnavähi geneetilisele riskile võimalik määrata ka eesnäärme-, jämesoolevähi ning melanoomi polügeenset riski nendesse vähitüüpidesse haigestumiseks. “Lisaks annab uuring vastuse, milline on inimese geneetiline risk vähitüüpi haigestumiseks võrreldes ülejäänud populatsiooniga ning milline on haigestumise tõenäosus kümne aasta jooksul,” tõi arst välja ja pani kõigile südamele oma tervise eest hoolt kanda, et vähk õigeaegselt avastada. Arst rõhutas, et kõrgenenud riski korral jagatakse kohe ka soovitusi, mis intervalliga tuleks teostada järgmised jätkuuuringud.

”Vähi geneetilise riski hindamine on midagi, mida saame soovitada laborisse pöörduvatele inimestele, kelle perekonnas kas on vähkkasvajad esinenud või kellel päriliku soodumuse osas vihjeid ei ole, kuid sooviksid seda siiski teada. Kõrge riski tulemus saab olla tõuge oma elustiili ja tervisekäitumise muutmiseks, kuid ka madala riski korral on terviseteadlik elustiil kauem tervena elatud elu aluseks,” võttis Ratnik eelneva kokku.