Artur Kazaritski valmistub maailma tippkokkade võistluseks Lyonis
Iga kahe aasta tagant kogunevad kokkade olümpiaks tituleeritud võistlusel Bocuse d’Or Lyonis 24 kokka 24 riigist, et pingelises mõõduvõtmises selgitada välja maailma parim. Valdkonna tippsündmusel, mis toimub sel aastal 26.-27. septembrini, esindab Eestit Sillamäelt pärit kokk Artur Kazaritski, kes pääses 2020. aasta sügisel Euroopa eelvoorust võistluse finaali.
Artur Kazaritski pikk ja pingutusterohke teekond restoranimaailma tippu algas Sillamäe ametikoolist ning viis ta tänu kogemustele Suurbritannias, Itaalias ja Jaapanis Euroopa olulisemate restoranide köökidesse Soomes ja Norras.
2015. aastal liitus Kazaritski Põhjamaade parimaks restoraniks nimetatud ja kolme Michelini tärniga pärjatud restorani Geranium meeskonnaga Kopenhaagenis. Alates 2018. aastast on ta Geraniumi sous-chef.
Kazaritski ütleb intervjuudes tihti, et võistluse puhul on kõige olulisem meeskond ja inimestevaheline võime üksteisest aru saada. Andeka Eesti koka treeneriks on kolleeg Geraniumi restoranist, Rootsi meeskonnas 2016. aasta võistlusel abikokana osalenud Hampus Risberg. Kazaritski abikokk ehk commis on Magnus Rosendahl.
Kazaritski soovib eraldi tänada võistluste patrooni ja eestvedajat Dimitri Demjanovit selle eest, et ta on talle tähelepanu pööranud ja temasse uskunud. Tänu Demjanovi järjepidevale tegutsemisele sai Eesti aastal 2008 võimaluse astuda kokandusolümpia võistlustulle. Demjanov on pühendanud aastaid Eesti tutvustamisele gastronoomiamaailmas ja on ka kokanduse suurima sündmuse auväärse žürii liige.
Seekordne finaal tõotab tulla varasemast teistsugune ja ajastule vastav. 24 noort kokka võistlevad tehnikat ja loovust ühendades ning võtavad vastu pandeemiast tingitud väljakutsed. Rohkem kui kunagi varem keskendutakse seekordsel võistlusel kulinaarsetele ja sotsiaalsetele trendidele.
Tavaliselt esitatakse žüriile kaks tööd:– soe roog 14 inimesele serveerituna suurel kandikul ja üks roog 14 inimesele eraldi taldrikutel. Kandikuteemaks on sel aastal terve hautatud veise õlatükk (paleron de boeuf). Taldrikuvoor on seekord asendatud keerulise väljakutsega: žüriile tuleb esitada kolmekäiguline take-away-komplekt. Kandidaadid peavad valmistama eelroast, pearoast ja magustoidust koosneva menüü, mis sisaldab hooajalist köögivilja – tomatit. Kõik toidud tuleb serveerida taimsetest materjalidest loodud korduvkasutatavas karbis, mille disain ja funktsionaalsus tuleb meeskonnal ise välja töötada.
Peale võistlust naaseb Kazaritski mõneks ajaks Eestisse. Kuigi ta jätkab tööd Geraniumis, ei välista ta koostööd kodumaiste restoranidega. Kazaritski rõhutab, et on avatud huvitavatele projektidele Eestis. Eriti sooviks ta kaasa lüüa ettevõtmistes, mis avaldavad mõju ühiskonnale ja annaks köögikunstile teise mõõtme. Lisaks on Kazaritski huvitatud Eesti toidukultuuri arendamisest.
26. ja 27. septembril saab võistlust jälgida reaalajas veebilehel Bocusedor-tv.com. Finaalvõistluse pilte ja uudiseid näeb ka Eesti Kulinaaria Instituudi ja Bocuse d’Or Estonia sotsiaalmeediakanalites.
Võistlusel osalevad sel aastal Norra, Itaalia, Costa Rica, Rootsi, Šveits, Singapur, Indoneesia, Kolumbia, Tuneesia, Venemaa, Ecuador, Taani, Eesti, Uus-Meremaa, Uruguay, Prantsusmaa, Island, Jaapan, Maroko, Soome, Tšiili, Tai ja Ungari.
Kokandusvõistluse Bocuse d’Or asutas 1987. aastal Prantsuse legendaarne kokk Paul Bocuse. Sarnaselt spordiolümpiale võisteldakse ka seal kolme värvi auhindade nimel: kuld, hõbe ja pronks. Tiitel on väärtuslik ja selle nimel tehakse kõvasti tööd – kaotama ei lähe keegi. Ettevalmistus finaaliks kestab kuid ja treeningud on pingelised. Protsessi käigus on kokkadel võimalus panna ennast proovile, võtta mõõtu maailma parimatega ja avastada endas varjatud võimeid ja ressursse. Kaks korda võita pole suutnud keegi, kuid edukaim osaleja on vaieldamatult taanlane Rasmus Kofoed, kes jõudnud ainsana kolm korda esikolmikusse.
Projekti toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
