Dr. Martin Adamson: inimeste haigusteadlikkus rasvtõve osas on suurenenud

„Inimeste haigusteadlikkus rasvtõve osas on suurenenud ja tõuseb veelgi. Kirurgilistest tehnikatest on praegu suund mini-bypass operatsioonile,“ ütleb The Health Clinicu kirurg dr. Martin Adamson. Kaalukirurgias kõige populaarsema meetodi staatusesse tõusva operatsiooni eeliseks on väga efektiivne kaalulangus ja väiksem tüsistuste risk, operatsiooniga on võmalik lahti saada 70-80% ülekaalust.

Mini-bypass lõikus on tagasipööratav. Mida see tähendab?

Dr. Adamson: Tagasipööratavus tähendab seda, et esialgne anatoomia on võimalik taastada. Nende möödajuhtivate operatsioonide ehk bypasside puhul me ühtegi organit ega organi osa ei eemalda nagu sleeve operatsiooni puhul, mille käigus eemaldatakse kuni 70% maost ja seda enam tagasi panna ei saa. Möödajuhtivate operatsioonide puhul on võimalik kõik normaalsed ühendused taastada. Seda on väga harva ka tehtud, näiteks diabeedi korral, kui bypass operatsioon on andnud küll väga hea kaalulanguse, kuid sellega kaasneb veresuhkru ebasoovitav kõikumine.

Mida siis täpsemalt selle operatsiooni käigus tehakse?  

See „mini“ operatsioonitehnika nimes on eksitav, justkui vihje, et see operatsioon on kuidagi vähem efektiivne. Aga tegelikkuses on tegemist efektiivse ja üsna radikaalse operatsiooniga. Selle sisuliseks tugevuseks on see, et ta kombineerib kahte operatsiooni – mao sleeve operatsiooni (maovähendus) ja klassikalist maost möödajuhtivat ehk bypass operatsiooni. Viimasel paaril aastal oleme käinud seda õppimas Iisraelis, kus mini-bypassi osakaal on 50% kõigist bariaatrilistest operatsioonidest. Meil on praegu kõige enam kasutatav tehnika ikkagi maovähendus- ehk sleeve operatsioon, aga prognoosin, et paari aasta pärast teeme ka meie 50% ulatuses just mini-bypass operatsioone.

Mina saan sellest „minist“ niimoodi aru nagu oleks sellel operatsioonil vähem kahjustusi organismile?

Praeguste uuringute ja kogemuse kohaselt on see tõesti natuke väiksema operatsiooniriskiga kui klassikaline maost möödajuhtiv operatsioon ja toob endaga pärast lõikust kaasa vähem probleeme. Haiglas oleku aeg on kaks-kolm ööd ja normaalse tegevuse juurde naasmine võtab aega 2-3 nädalat. Rasket füüsilist tööd esimese kuu aja jooksul teha ei soovita. Trennis raskuste tõstmise osas kehtib samuti nelja nädala piirang. Aga sellise mõõduka füüsilise treeninguga nagu kiirkõnd või sörkjooks võib alustada kahe nädala möödudes.

Bypass-operatsioonil on pikas perspektiivis suurem mõju kaalulangusele kui maovähendusoperatsioonil. Selle abil on võimalik lahti saada 70-80% ülekaalust, kui pidada režiimi ja järgida soovitusi. Mis puudutab rasvumisega kaasuvaid haigusi, siis bypass-operatsiooni järgselt on 75%-l juhtudest võimalik saavutada oluliselt parem diabeedikontroll ja kuni 80%-l juhtudest kõrgvererõhutõve osaline või isegi täielik taandumine, kindlasti vähenevad ka liigesevaevused.

Millistel juhtudel üldse valida kaalukirurgia? Kui dieet ja liikumine enam ei aita?

Siiamaani arvab 2/3 inimestest, et füüsilise aktiivsuse tõstmine on tõhusam kui bariaatriline kirurgia. Tegelikkuses see nii ei ole. Meile kõlab see võõralt. Bariaatria on tunduvalt tõhusam kui pelgalt dieedi ja füüsilise aktiivsuse kombinatsioon. Oleme harjunud, et kui inimene on kaalus juurde võtnud, tuleb tal selle nimel tööd teha, et hakata alla võtma. Aga kui see mingil põhjusel tulemusi ei anna ja kehamassiindeks on kriitilisel piiril (35-40) või üle selle ning lisandub mõni kaasuv haigus nagu diabeet või kõrgvererõhutõbi, siis tasuks kindlasti kaaluda kirurgilist sekkumist.

Viimase paari-kolmekümne aastaga on rasvtõve esinemissagedus kogu maailmas kasvanud, nii ka meil – ülekaalulist elanikkonda on Eestis ligi 20% ja see ongi tinginud bariaatrilise kirurgia võidukäigu. Me näeme aasta-aastalt taoliste operatsioonide arvu tõusu. See on tänane trend.

Kuivõrd on tõusnud inimeste teadlikkus?

Arusaam rasvtõve olemusest on ajas muutunud. Täna vaadatakse rasvtõbe kui üht kroonilist haigust, mis võib olla elukestev probleem ja vajada korduvat kirurgilist sekkumist. Kui aastal 2004 Eestis bariaatrilise kirurgiaga alustati, siis loodeti, et üks bariaatriline manipulatsioon lahendab kaaluprobleemi terveks eluks, aga see ei pruugi nii olla. Patsient võib vajada elu jooksul mitmeid bariaatrilisi operatsioone. Näiteks, kui esimene operatsioon tehakse naisele 20-aastaselt ja seejärel sünnitab ta kolm last, siis 35-aastaselt võib tekkida vajadus järgmise operatsiooni järele. Kordusoperatsioone tehakse praegu üha rohkem, peamiseks põhjuseks see, et rasvtõbi oma olemuselt on krooniline haigus. Teine põhjus on see, et kui nende operatsioonidega Eestis algust tehti, siis ei olnud meil taolisi tugisüsteeme nagu täna. Üks trendidest ongi see, et patsiendi jälgimine on muutunud kordades tõhusamaks. Temaga tegeleb kirurg, toitumisnõustaja, psühhiaater ja sisuliselt pakutaksegi talle elukestvat kliendituge – patsient saab alati kliinikusse pöörduda! Me soovitamegi alati juba esimese kuu möödudes kliinikule teada anda, kui kehakaalu langus ei ole küllaldane. Tihti piisab vaid konsultatsioonist, et anda täiendavaid soovitusi.

Teine trend on post-bariaatrilised operatsioonid ja üldine teadlikkuse kasv. Haigusteadlikkus rasvtõve osas on suurenenud ja tõuseb veelgi. Patsiendid oskavad vastuvõtul küsida erinevate operatsioonimeetodite kohta, nad uurivad, kuidas need mõjutavad kõrgvererõhutõbe või diabeedi raviskeemi.

Mille suhtes patsiendid kõige rohkem hirmu tunnevad?(Mida patsiendid kõige enam pelgavad?)

Üks, mille kohta patsiendid viimasel ajal küsida oskavad, on nn lõtvunud naha teema, mis erinevates nahapiirkondades umbes 50% juhtudest ka tekib. Üha rohkem küsitakse pärast bariaatrilist operatsiooni post-bariaatriliste operatsioonide kohta, mis puudutavad lõtvunud naha eemaldamist kõhu-, reie- ja õlavarrepiirkonnast. Nõudlus sellise kirurgia järele on samuti aasta-aastalt suurenenud. Umbes pooltel patsientidest tekib probleem, kuid korrigeerivale operatsioonile tulevad neist umbes kolmandik, kes leiavad, et see nende elukvaliteeti mõjutab. Vitamiinide edaspidine tarvitamine on bypassi puhul hädavajalik, kuna operatsioon toob kaasa teatud toitainete imendumise probleemi.

Millised piirangud on söömisel-joomisel operatsioonijärgses elus?

Nii nagu kõigi bariaatriliste operatsioonide puhul – hästi väikesed toidukogused ja sagedamini, alkoholi minimaalselt, kuna organism seda ei kannata ja inimene jääb kiiresti purju. Aga meie toitumisnõustaja annab alati ka abistavad nõuanded kaasa. Ja veel – vältida tuleks rasestumist poolteist aastat peale operatsiooni.

Kas kellelegi on kaalukirurgia ka vastunäidustatud?

Kõikide bariaatriliste operatsioonide puhul on vastunäidustuseks sõltuvuskäitumine, ennekõike sõltuvus alkoholist. Mini-bypassi puhul on vastunäidustuseks veel ka reflukshaigus, mille peamiseks väljenduseks on kõrvetised ja sel juhul eelistame mõnd teist operatsioonitehnikat. Abita me kedagi ei jäta, kõigile ja kõigele leidub sobiv lahendus.

Eelised 

• Kaalulangus kuni 80% ülekaalust
• Paranenud elukvaliteet 95%-l patsientidest
• Eluea pikenemine
• Teise tüübi diabeedi taandumine enamikel patsientidest
• Kõrgvererõhutõve paranemine kuni 80%-l patsientidest
• Selja- ja liigesvaevuste kadumine või tugev leevendumine
• Probleemide või vähese kaalulangetuse korral võimalik teostada ka traditsiooniline maost möödajuhtiv operatsioon
• Võimalik taastada endine anatoomia

Puudused

• Eluaegne toidulisandite ja vitamiinide tarvitamise vajadus kõigil patsientidel
• Rauapuudusest tingitud kehvveresuse risk (suurem oht viljakas eas naistel)
• Ei sobi reflukshaigusega patsientidele
• Dumping sündroomi tekke võimalus (ca 20%)
• Mao-peensoole ühenduskoha haavandi tekke risk
• Alkoholi tarbimise piirang

Ene Veiksaar