Dr Tiina Loog: peame aitama neid, kes lapsi saada soovivad, aga mingi põhjusel neil lapse saamine ei õnnestu

ITK viljatusravikeskuse juhataja dr Tiina Loog räägib, et sel kevadel avaldas WHO raporti, mis ütleb, et viljatus puudutab iga kuuendat inimest maailmas. Eestis, kus rahvaarv on maailma rahvaarvu mõistes väga väike ning viimase aasta sündivuse vähenemine on pakkunud ühiskonnas palju kõneainet, on viljatus kahtlemata üks neid teemasid, millele praegu tuleb tähelepanu pöörata. “Olukorras, kus meil on fertiilses eas naisi vähem kui kunagi varem, peame aitama neid, kes lapsi saada soovivad, aga mingi põhjusel neil lapse saamine ei õnnestu,” märgib ta.

Dr Tiina Loog vastab küsimustele viljatusravi kohta.

Millest alustada, kui omal käel rasestumine ei õnnestu?

Viljakuse probleemidest või viljatusest võib hakata rääkima siis, kui hoolimata regulaarse seksuaalelu elamisest ja kaitsmata seksuaalvahekordadest ei õnnestu naisel rasedaks jääda 12 kuu jooksul.

Soovitan pärast 12 kuu möödumist viljatusravi keskusesse aeg kirja panna, kus tehakse esmased testid ja vajadusel suunatakse teid edasi uuringutele. Kuni pole teada põhjust, mis võiks takistada rasestumist, ei maksa sattuda paanikasse. Väga oluline on säilitada rahulik meel, sest „lapsetegemise“ rõõm ja mõnu ei tohi muutuda tüütuks kohustuseks ja sobilike päevade kalkuleerimiseks.

Üldiselt tasub pereplaneerimisega alustada varem, sest pärast 35. eluaastat hakkab naistel viljakus kiiresti langema ning 40ndatele lähenedes ja seda piiri ületades vajatakse juba tõenäolisemalt rasestumiseks meditsiinilist abi. Samuti tasub teada, et viljatus ei ole vaid naiste mure – rasestumise ebaõnnestumine on tingitud 30% juhtudel naisest, 30% juhtudel mehest ning 40% juhtudel põhjus mõlemapoolne või jääb ebaselgeks.

Millised on võimalikud viljatuse ravimeetodid?

Kõige rohkem räägitakse kehavälisest viljastamisest (IVF), mis on efektiivseim meetod viljatuse raviks, olgu siis põhjuseks patsiendi füüsilised eripärad (näiteks munajuhade puudumine) või rasestumiseks mittesobiv hormonaalne tasakaal. Samuti kasutatakse IVF-meetodit siis, kui patsiendil seisab ees viljakust kahjustav ravi või kui soovitakse lapse sünd sotsiaalsetel põhjustel edasi lükata. Sellisel juhul munarakud või sugurakud külmutatakse ja neid saab kasutada hiljem.

Põhjused, miks viljastumist ei toimu on väga erinevad, seetõttu on erinevad ka ravivõimalused.
Meetodid, mida viljatusravil kasutatakse on põletikuvastane ravi, hormonaalne ravi nii naistel kui meestel, kirurgiline ravi kergemate juhtumite korral, psühholoogiline nõustamine ja abi. Kasutatakse ovulatsiooni induktsiooni ehk stimuleeritakse ravimitega naiste munasarju tootma väikest arvu munarakke, et rasestumine paremini õnnestuks.

Üks viljatusravi meetoditest on emakasisene viljastamine ehk IUI, mis võib olla abiks mehe või naise madala viljakuse korral. Seda meetodit võib kasutada ka naiste puhul, kellel puudub meespartner. Sellisel juhul on võimalik viljastamiseks kasutada doonorseemnerakke.

Esineb juhtumeid, kui naise munasarjades ei küpse munarakke. Sellisel juhul on võimalik rasestumine, kasutades doonormunarakke. Munarakudoonoriks võib olla füüsiliselt ja vaimselt terve 18-35 aastane naine, kes tunneb, et sooviks aidata lastetuid naisi. Meie keskusesse on munarakudoonorid väga oodatud.

Selleks, et rasestumine õnnestuks, peavad kõik etapid sugurakkude küpsemisest kuni munaraku viljastumise ja edasise arenguni toimuma õiges järjekorras. Kui mõnes etapis esineb häire, siis viljastumist ei toimu. See tähendab, et põhjus, miks viljastumist ei toimu on alati unikaalne ning ravimeetodid on samuti väga erinevad.

Milliseid neist katab tervisekassa ja milliseid mitte?

Eestis tervisekindlustust omavale kuni 41-aasta vanusele patsiendile on viljatusega seotud uuringud ja raviprotseduurid tasuta. Samuti tasub Tervisekassa ravimite eest kogu ulatuses (va progesteroon preparaadid). Lisaks tasub Tervisekassa kuni 35-aastaste naiste ja kuni 40-aastaste meeste sugurakkude külmutamise meditsiinilistel näidustustel. Eestis pole piiratud kompenseeritavate ravitsüklite arv, küll aga on seatud vanuselised piirid. Viljastamisega seotud protseduurid Eestis on lubatud kuni 51 aasta vanustele naistele. Meestele vanuselisi piire ei ole kehtestatud.

Milliseid tulemusi IVF-i puhul saab oodata, milline on õnnestumisprotsent?

IVFi puhul on ühe tsükli järgne rasestumise tõenäosus ca 35-40%, korduvate tsüklitega ca 70-80%.

Kuidas oma viljakusele ise kaasa aidata?

Viljakust võivad mõjutada mitmed tegurid, kuid on mõned tegevused, kuidas inimene saab ise oma viljakusele kaasa aidata – loobuda suitsetamisest, toksiinide ja ravimite kasutamisest, tervislik ja täisväärtuslik toitumine, üle- ja alakaalu vältimine. Ka käsimüügi ja retseptiravimitel võib olla mõju viljakusele ning loote arengule, seetõttu tuleb alati lugeda ravimi infolehte ja vältida neid ravimeid, kui on soov rasestuda.

Milliste küsimustega võib viljatusravikeskuse nõudeandetelefoni poole pöörduda?

Viljatusravikeskuse nõuandetelefonile tasub pöörduda esmase nõu saamiseks. Samuti on alati kasulik helistada, kui soovite saada mõne viljastumist või viljatusravi puudutava küsimuse kohta lisainformatsiooni. Samuti tasub kindlasti helistada viljatusravikeskuse nõuandetelefonile kui on soov loovutada oma munarakke.

• ITK Viljatusravikeskuse tasuta nõuandetelefonilt 59198395 saab infot tööpäeviti kell 8.00–15.00.