Hammaste valgendamine pole tingimata halb, aga…
Ilusad hambad on olulised, kuid ebaloomulik hollywood smile ei ole ammu enam maailmas populaarne. Samas vahel kohtab Eestiski inimesi, kes arvavad, et ülimalt säravvalge naeratus on midagi enneolematult ilusat. Siiski ei pruugi paljud trendid hambatervisele kuigi kasulikud olla. Dr Maie Matšenas ütleb, et kauni naeratuse taga ajamine ei ole sugugi halb, küll aga tehakse selle nimel vahel vigu, mis võivad hambatervist pöördumatult mõjutada.
Kauni naeratuse taga ajamine ei ole sugugi halb, küll aga tehakse selle nimel vahel vigu, mis võivad hambatervist pöördumatult mõjutada.
Kõige väärtuslikum on enda hammas
Dr Matšenas ütleb, et ühte ja ideaalset naeratust olemas ei ole. Ka mitte ideaalse hambumusega inimesed võivad oma enesekindlusega särada. Võtame näiteks Madonna, kelle hambavahe on legendaarne. Ehkki staaril ei takista miski seda „korda tegemast“, särab ta sellega lavadel.
Seetõttu julgustab dr Matšenas, et sirge ja säravvalge hambarea taga ajamine ei peaks olema primaarne. Kui inimest häirib miski, saab sellel teemal hambaarstiga arutada, mida teha, aga kindlasti ei tee hambaarst hamba peal protseduure, mille kahju on suurem kui kasu. Näiteks ei hakka ükski iseendaga konsensuses olev hambaarst noorele ja tervele inimesele panema hammastele laminaate väikeste värvi või asendivigade pärast. Ammugi ei hakata lihvima hambapinda ära, et katta kunstmaterjaliga.
„Kõige väärtuslikum on su enda hambakude ja su enda hammas,“ selgitab ta.
Arst peaks tema sõnul selgitama välja, kas patsiendil on selline soov vaid hetkemeeleolu, või tõeline probleem elus. Näiteks võivad olla alternatiiviks lumineerid, mis on õhukesed plaadid, mis kinnitatakse tsemendiga lihvimata hambale. Nendega saab parandada iluvigu, aga siiski on ka nendega oht hambapinda kahjustada.
Dr Matšenas lisab veel, et loomulik hambavärv on analoogiline silma valge tooniga. Noorematel inimestel on see valgem, vanematel kollakam. Laminaatide tegemisel tuleb kindlasti arvestada patsiendi vanust tegemise hetkel ning arvutada tema vanusele juurde näiteks 10-15 aastat ning natuke isegi aimata, mis värvi võib olla sel hetkel selle inimese nahk ja silmavalge.
Valgendamine pole tingimata halb, aga…
Kui probleeme ei valmista mitte hammaste sirgus, vaid toon, pöörduvad paljud inimesed valgendamise poole. Dr Matšenas ütleb, et valgendamine ei ole kindlasti „saatanast“, küll aga on väga oluline, kus ja kuidas seda teha.
Levivad soovitused kasutada kodus hammaste valgendamiseks sidrunhapet, soodat ja sütt. Dr Matšenas rõhutab, et seda kindlasti teha ei tohi!
Sidrunhape on puhas hape, mis nõrgendab emaili. Söögisoodas on suured, teravad ja kandilised kristallid – hambaarstide kasutatava sooda osakesed on ümmargused pallikesed, söögisooda puhul see nii ei ole.
Ka puusüsi hammaste peale ei sobi. Aktiivsüsi, mida kasutatakse hambapastades, on jahvatatud peenikesteks osadeks, puusüsis on aga liiva ja teravaid tükke.
Kodus kasutatakse ka valgendusribasid. Need on täiesti omal kohal. Arst selgitab, et valgendusribasid kasutatakse tihti pärast valgendust toetavaks protseduuriks. Aga seda ühekordselt ja arsti korraldusel, mitte ei tasuks neid kasutada igal reedel enne peole minekut. Ribasid kasutades tasub ka silmas pidada, kuhu koguneb mustus – ikka hammaste vahele. Aga ribad lähevad vahedest üle, nii võivad vahed jääda pigmendilised. Samuti võiks alati uurida ja endale selgeks teha, mis valgendamist esilekutsuvat ainet ribad sisaldavad ja kas need ained ning nende kontsentratsioonid ei või olla alla neelamisel söögitorule söövitavad.
Ka paljud valgendavad hambapastad võivad teha rohkem kurja kui kasu. Dr Matšenas selgitab, et on valgendavaid hambapastasid RDA 250 näitajaga, mis kraabivad hambaid ja nendega võib hoopis juhtuda, et hambad lähevad valge asemel hoopis kollasemaks, sest email hõõrutakse maha.
„Hambapasta ei saa hambaluusse mõjuda. See ei ole füüsiliselt võimalik,“ selgitab ta.
On olnud ka juhtumeid, kus hambaarstikabinetti tullakse valgendama, aga esihambad on hambaharja ja pastadega vaoliseks nühitud ning seda emaili ei tohi enam kahjustada valgendamisega. Siis hakatakse hambaid hoopis taastama.
Kui on soov hambaid valgendada, paneb dr Matšenas südamele, et seda tehtaks kindlasti hambaarsti juures. Ei tasu minna ilusalongi, kus valgendust teevad inimesed, kes pole spetsialistid ega oska hinnata hambaemaili seisundit. Nii võib enda hammastele teha hoopis karuteene.
