Avaleht Tervis Hea uni kasvatab sooritusvõimeid ja hoiab nooruslikkust
Hea uni kasvatab sooritusvõimeid ja hoiab nooruslikkust

Hea uni kasvatab sooritusvõimeid ja hoiab nooruslikkust

Uni on organismi jaoks vähemalt sama oluline kui hingamine ja söömine. Väsimustunne ja energiapuudus on selgeks märgiks, et öine uni pole olnud piisavalt pikk või kvaliteetne ning see vajaks tähelepanu. Paraku pöördub uneprobleemidega apteeki aina rohkem ja aina nooremaid inimesi.

Uni on organismi jaoks vähemalt sama oluline kui hingamine ja söömine.

Tartu Sõbra Benu apteegi proviisori Astrid Oolbergi sõnul on uni organismi jaoks esmatähtis puhkeseisund. “Hoolimata puhkerežiimist on uni aktiivne protsess, mil aju ei lülitata välja, vaid selle elektriline aktiivsus aeglustub. Une ajal toimuvad mitmesugused protsessid, aju puhastatakse mittevajalikust infost, aga ka toksilistest ainetest ja ainevahetuse jääkidest. Samuti süstematiseeritakse ja talletatakse infot, toimub rakkude taastamine ning immuunsüsteemi tugevdamine,” loetleb Oolberg magamise ajal toimuvaid protsesse.

Foto: Freepik

Hea uni kasvatab sooritusvõimeid ja hoiab nooruslikkust

Apteeker rõhutab, et ööune kvaliteet mõjutab kogu organismi. “Lapsed, kes magavad hästi, kasvavad tublisti ja omandavad uusi oskuseid kiiremini. Ka täiskasvanud puhanud inimesel on hea mälu, keskendumis- ja õppimisvõime, ainevahetus on korras ja säilib nooruslikkus,” selgitab Oolberg ning toob näiteks, et stressirohkel perioodil võib nahk reageerida magamatusele kurnatud jumega. “Lisaks näitavad uuringud, et hästi puhanud inimestel on vähem muresid vererõhu ja kaalu tõusuga ning seepärast väiksem tõenäosus haigestuda hüpertooniasse või diabeeti.”

Uuringud näitavad, et hästi puhanud inimestel on vähem muresid vererõhu ja kaalu tõusuga ning seepärast väiksem tõenäosus haigestuda hüpertooniasse või diabeeti.

Täiskasvanu jaoks loetakse piisavaks une pikkuseks 7-9 tundi. “Mõnel inimesel võib see olla veidi lühem, mõnel veidi pikem, kuid kõige olulisem on, et hommikul ärgates tunneks inimene end puhanuna,” rõhutab Oolberg. Apteeker selgitab, et üksikud hilisemad magamaminekud või halvasti magatud ööd veel suurt mõju ei avalda. “Tõsisem häirekell peaks tööle minema kui ollakse kolm ööd nädalas kolme kuu jooksul magamata.”

Samuti on oluline jälgida uinumisele kuluvat aega. “Normiks loetakse kui magamajäämisele kulub 15-20 minutit. Kui voodis olles kulub uinumiseks tunde, võib põhjuseks olla nii stress, ärevus ja pinge või ei lase pingsalt uinumisele või muudele aktuaalsetele teemadele mõtlemine lõõgastuda ja uinuda,” toob Oolberg näiteid.

“Lühikeseks jäänud uni või magamatus väljendub halvas enesetundes ning ollakse ärritunud, tusane ja pinges. Paraku magamata öö võimendab omakorda järgmist uinumist ja une kvaliteeti,” selgitab apteeker ja lisab, et und mõjutavad ka rasked läbielamised ning psüühilise või füüsilise trauma tagajärjel on sageli ka uni häiritud.

Foto: Freepik

Unetus vaevab aina rohkemaid ja nooremaid

“Apteegis näeme, et paaril viimasel aastal on uinumise murega inimeste arv oluliselt kasvanud. Kahjuks on lisandunud noored gümnaasiumi lõpuklassidest ja tudengid, kes kurdavad ärevust ja suutmatust lõõgastuda,” toob apteeker näiteid. “Apteekritena me kindlasti julgustame sel juhul pöörduma kas perearsti või psühholoogi poole.”

Kuid unehäired kimbutavad inimesi ka teise ajavööndiga piirkonda reisides. “Võõras kohas magama jäämise soodustamiseks, aga ka öövahetustega töötamise puhul, pakuvad toetust melatoniini sisaldavad preparaadid. Melatooniin, mida on nii tablettide, kapslite ja sprei kujul, aitab kiiremini uinuda ning soodustab pikemat ööund,” selgitab apteeker ning lisab, et melatoniin on kehaomane aine ja ei tekita sõltuvust ega unisust.

Foto: Shutterstock

Kosutava une tagamiseks on oluline hea unehügieen.

Apteeker rõhutab, et kosutava une tagamiseks on oluline hea unehügieen. “Magama võiks minna igapäevaselt enam-vähem ühel ja samal kellaajal. Melatooni tootmist ja uinumist häirib kindlasti ka nutiseadmete ja ekraanide ere valgus. Uinumise murede puhul tasuks vältida ka päevaseid uinakuid ja kohvi joomist.”

“Mõni lühem ööuni või selja taha jäänud pingeline töönädal võivad küll ajutiselt uneaega kasvatada. Kuid üldjuhul ei saa ette puhata ega magamata tunde järgi magada,” rõhutab Oolberg igapäevase piisava une olulisust. Tema sõnul ei ole ka hea, kui inimene pidevalt üleliia palju magab, sest see viitab pigem energiapuudusele, väsimusele ja jõuetusele ning tuleks kindlaks teha, mis seda põhjustab.