Immuunsüsteem koosneb mitmetest rakutüüpidest, mis omavahel tasakaalus olles muudavad organismi vastupidavaks kõikvõimalikele haigustele. Eriti oluline on pöörata immuunsusele tähelepanu esimesel viiel eluaastal, sest just selles vanuses kujuneb välja inimese seedetrakt, kus paikneb kuni 70 protsenti meie immuunsüsteemist. Pediaater Külli Muug toob välja viis lihtsat nõuannet, kuidas suvel lapse immuunsüsteemi tugevdada.
Loodusliku D-vitamiini vannid
Päikesevaeses Eestis pole paremat aega oma immuunsuse tugevdamiseks kui päikeseline suvi. Septembrist kuni aprillini võiks D-vitamiini võtta toidulisandina või lastele mõeldud jätkupiimasegudest. Näiteks kaks klaasi Aptamil 3 jätkupiimasegu annab 80 protsenti päevasest D-vitamiinikogusest. Suvel piisab aga sellest, kui käia iga päev õues. D-vitamiini peamine ülesanne organismis on kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse reguleerimine, mis loob eeldused luude ja hammaste normaalseks arenguks. Lastel võib D-vitamiini puudusel tekkida kasvava organismi ainevahetushaigus rahhiit, mille puhul on häirunud tasakaal luu kasvamise ning tugevnemise vahel. Üheks haiguse tagajärjeks võib olla kasvu aeglustumine ja luulise vanuse mahajäämus lapse tegelikust füüsilisest vanusest.
Päikseliste ilmade korral tuleb veeta kogu perega võimalikult palju aega õues. Suvisel ajal võiks laps veeta õues keskmiselt neli tundi, võimaluse korral veel enamgi. Sel suvel tasub minna uudistama põnevaid Eesti sihtkohti, planeerida rabamatku ja metsas telkimist või nautida koduseid lõuna- ja õhtusööke aias. Seejuures on oluline kanda nahale päikesekaitsega kreeme, laste puhul võiks SPF-tugevuseks olla 50.
Karastamine ja veeprotseduurid
Peale regulaarse unegraafiku, liikumise ja toitumise aitab lapse immuunsuse tugevdamisele kaasa ujumine ning veega karastamine. Kõikvõimalikud veeprotseduurid peletavad eemale haiguseid, tõstavad lapse lihastoonust ning parandavad söögiisu. Merevesi on imeline looduslik immuunsuse tugevdaja, sisaldades rohkelt vitamiine, mineraalsooli, aminohappeid ja mikroorganisme. Merevees ujumine paneb vereringe tööle, parandades haavu ning annab rahuliku une.
Suvisel ajal on loomulikult oluline jälgida kohalike supluskohtade veetemperatuure. Lapse jaoks võiks vesi püsida minimaalselt 18 kraadi juures, kuid lapsele ei tohiks kätt ette panna, kui kraadid ka alla selle kukuvad – oluline on, et laps vett ei kardaks ning tunneks end vees olles hästi. Tänavuse soojalt alanud suve jätkudeks peaksid tingimused kõikvõimalikeks veeprotseduurideks soodsad olema.
Füüsiline aktiivsus
Liikumine, eriti värskes õhus, mängib olulist rolli haiguste ennetamises, immuunsüsteemi tugevdamises ja tervislike eluviiside juurutamisel. Samuti on kehalisel aktiivsusel positiivne mõju lapse vaimsele tervisele, andes hea tuju ja rõõmsa meele. Lapsed võiksid iga päev liikuda vähemalt 60 minutit, seda näiteks joostes, õues jalgpalli või peitust mängides, jalgrattaga sõites, võimeldes, tantsides.
Vihmase ilma korral ei tohiks anda nutitelefonile võimalust last hoida, pigem kaasa laps kodustesse toimetustesse – tehke koos süüa, korrastage riidekappe, pühkige pindadelt ja põrandalt tolmu ja peske aknad puhtaks. Koos liikudes ja aega veetes tugevneb lisaks immuunsusele ka omavaheline suhe ja läbisaamine, laps saab juurde enesekindlust ja meelerahu ning õpib eeskuju kaudu eluks vajalikke oskusi.
Värsked juurikad otse põllult
Toidulauale on jõudmas aasta rikkalikum aeg – põllult jõuavad lauale kõikvõimalikud värsked köögiviljad, tulvil kasulikke vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Köögivilju tuleks lapsele pakkuda igal toidukorral ja päevas vähemalt kolm väikest peotäit. Eelistatud on värske toidukraam, mis on kasvanud enda või kohalike talunike aiamaal.
Parimateks valikuteks on Eestis kasvanud krõmps porgand ja kapsas, magus kurk või kasvuhoones küpsenud mahlane tomat ja paprika. Kindlasti on heaks valikuks ka värske kartul, kuid pea meeles, et kartul sisaldab teiste köögiviljadega võrreldes palju tärklist. Ideaalis võiks poole koguse köögiviljadest süüa värskelt või hakituna salatis ning teise poole kuumtöödeldult kas suppides või pajaroogades.
Suvised vitamiinipommid
Suvised Eesti marjad nagu koduaias valmiv maasikas, vaarikas, mustsõstar ja punane sõstar ning metsamarjad mustikas, metsmaasikas, pohl, jõhvikas ja murakas, on tõelised C-vitamiinipommid ja looduslikud antioksüdandid. C-vitamiin on oluline lapse naha, kapillaaride, hammaste ja luude arenguks, samuti organismi vastupanuvõime tõstmiseks ning väsimuse peletamiseks. C-vitamiin aitab ka taimsetest allikatest pärit mitteheemse raua imendumist suuremal hulgal.
Kuna suvel kasvab Eestis terve vikerkaare spektri täis värvilisi marju ja puuvilju, viige läbi üks tore mäng. Palu lapsel aiast valida kõikides vikerkaare toonides marju ja puuvilju ning asetada need köögilauale ning proovige üheskoos punast sõstart, tumeroosat vaarikat, helekollast valget klaari, väikeste täppidega rohelist pirni, oranžikarva murakat, prisket lillat mustsõstart või mahlast sinist mustikat. Pole hullu, kui kõik vikerkaare värvid parasjagu lauale ei jõudnud. Mõelge ja arutlege, milliste marjade ja puuviljade abil oleks kogu vikerkaare spekter kokku saanud. Ühine marjakorjamine parandab ka väikelapse peenmontoorikat.
Tee läbi ka test „Laps ei ole täiskasvanu“, et teada saada, kas võtad suvel immuunsüsteemi tugevdamisest maksimumi.
