Kiropraktiku Kersti Kuke poole pöördutakse ka tasakaaluprobleemidega
Kiropraktika on Eestis suhteliselt uus valdkond, millest palju veel ei teata. Seetõttu võib esineda skepsist – kas kiropraktika on posimine või teaduslikult tõestatud tervise edendamise meetod? Tuleb välja, et diplomeeritud kiropraktik on spetsialist, kes saab inimesi aidata väga mitmete tervisemurede leevendamise ja ka ennetamisega.
„Kiropraktiku õpe on sama pikk kui hambaarstil – kui inimene on lihtsalt läbinud nädalavahetuse kursuse, ei ole tema töö kvaliteet kindlasti võrreldav viieaastase päevaõppe läbinud spetsialistiga. Kindlasti tasub järele uurida, millise hariduse end kiropraktikuks nimetav inimene omandanud on,“ soovitas Confido Meditsiinikeskuse kiropraktik Kersti Kukk, kes ise on õppinud Barcelona Kiropraktika Kõrgkoolis.
Kiropraktika toimib efektiivselt nii erinevate kehaliste probleemide ravina kui ka nende ennetamisel. „Enamasti tulevad inimesed vastuvõtule mingi konkreetse hädaga, kuid kui see on lahendatud, soovivad nad vastuvõtul edasi käia, kuna tunnevad end peale ravi väga hästi ja tajuvad selget igapäevaelu kvaliteedi tõusu. Siis saamegi edasi tegeleda muude probleemide ennetusega,“ ütles Kukk.
Levinuimad mured, millega inimesed kiropraktiku juurde pöörduvad, on alaselja-, jäseme-, kaela- ja peavalu või pinged seljas, turjas ja kaelas. Palju pöördutakse ka tasakaaluprobleemidega. „Inimesed teavad võib-olla vähem, et tegelikult saame aidata ka rasedaid erinevate kehaliste vaevustega, mis on põhjustatud keha kohanemisest suurte muutuste ja uue koormusega. Hiljem saavad emad ka koos vastsündinuga kontrolli tulla, et mõne kuu vanuselt beebide eakohaseid reflekse kontrollida. Oluline on jälgida, et need refleksid ka õigel ajal ära kaoksid, kuna vastasel juhul võivad need tekitada pingeid kaelas või alaseljas. Vajadusel soovitab kiropraktikaarst arengu edendamiseks kehalisi harjutusi,“ ütles Kukk.
Täna on kodukontorites istuvate inimeste puhul sage mure turjapinge, mida võimendavad vähene liikumine ja pikad päevad arvuti ees. Tihti on lisaks tekkinud pinged lülisambaliigestes, mis asendit vastavalt kehapingele muutnud on. „Lülisambaliigeste korrigeerimisel on inimesel tihti koheselt kergem olla, sest ka lihased, mis nendele kinnituvad, saavad paremini lõdvestuda. Lisaks on see oluline stimulatsioon kesknärvisüsteemile ja väikeajule, mis reguleerib lihastoonust. Liigeste korrigeerimine parandabki aju ja lülisambaliigeste ning neid toetavate lihaste vahelist koordinatsiooni, taastades liigese optimaalse liikumise,“ tõi Kukk näite ühe probleemi mitmetahulisusest, millega kiropraktikud iga päev kokku puutuvad.
Probleemide ennetuseks soovitab ta kiropraktikat ka kasvueas noortele, kes veedavad pikki päevi nutiseadmete taha naelutatuna. Nende puhul aitab kiropraktik ennetada hilisemas elus sageli tekkivaid rühiprobleeme.
Ortopeedia, füsioteraapia ja kiropraktika tegelevad küll sarnaste probleemidega, kuid igaühel on siiski oma selge fookus. Näiteks ortopeedi juurde tuleks pöörduda probleemidega, mille puhul on tekkinud laialdased muutused luustikus või tõsiste haigustega, mis vajavad ravimeid või kirurgilist sekkumist. Pingete ja lihasvalu korral saavad aga aidata nii kiropraktik kui ka füsioterapeut.
Kiropraktika ja füsioteraapia on teineteist väga hästi täiendavad teraapiad. Füsioterapeut on keskendunud enamasti lihaskonnasüsteemile, lihaste lõdvestamisele ja nende toonuse parandamisele erinevate harjutustega. Kiropraktik on keskendunud lülisamba- ja jäsemeprobleemidele, pingetele liigestes ja nende korrigeerimisele. Kuna lihased on kinnitunud liigestele, on efektiks enamasti ka lihaste toonuse ühtlustamine ja pikemaajalise tulemuse püsimiseks on kindlasti hea tava anda juurde ka harjutusi. “Vajadusel suuname kliente füsioterapeudi juurde edasi,“ kommenteeris Kukk.
