Kuidas võidelda liighigistamise vastu?

Liighigistamine (hüperhidroos) on higistamine tugevamal määral, kui vajalik keha normaalseks soojaregulatsiooniks. Arvatakse, et kuni 3% rahvastikust kannatab tõsise liighigistamise ehk hüperhidroosi all. Mõnede uuringute järgi peab end ~25% inimestest “tugevateks higistajateks”,vähemalt aeg-ajalt.

Probleem algab tavaliselt lapse –või noorukieas, esinedes sagedamini peopesadel, taldadel või kaenla all. Diffuussele ehk üle keha higistamisele on iseloomulikum hilisem algus ja konkreetne põhjus.
 

Higinäärmete tüübid

Inimese nahas on 2 tüüpi higinäärmeid: ekriinsed ja apokriinsed. Ekriinsed näärmed (2-5 miljonit) katavad enamuse kehast ja avanevad vahetult naha pinnale.  Apokriinsed näärmed paiknevad kaenla all, pea ja kubeme piirkonnas. Nende toodetud higi on viskoossem ning koostoimes naha pinna bakteritega vastutav ebameeldiva lõhna eest. Higi ise on lõhnatu.

Liighigistamise põhjused

Paljudel juhtudel ei ilmne mingit liigse higistamise põhjust. Higistamine esineb tavaliselt paikselt kätel, jalgadel, kaenla all, harvem näol ning on peamiselt seotud emotsionaalsete faktorite ja soojaregulatsiooniga.

• Üle keha higistamine võib tekib sagedamini hilisemas eas ja on sageli tingitud järgmistest võimalikest põhjustest:
• kasvajalised haigused (verevähk, lümfivähk)
• ainevahetushäired (kilpnäärme üliaktiivsus, suhkruhaigus, hüpoglükeemia, menopaus, podagra jt)
• neuroloogilised haigused
• palavikuga kulgevad haigused
• tuberkuloos (öine higistamine)
• psühhiaatrilised häired (paanikahood või rahutus)
• ravimid (näiteks propranolool, füsostigmiin, pilokarpiin, tritsüklilised antidepressandid, venlafaksiin, türoksiin); aspirin või atseetaminofeen suures doosis; morfiin
• krooniline alkoholism
• teatud toidud ja joogid – vürtsikad ja tugevalt lõhnavad toidud (näiteks küüslauk ja sibul) ning kuumad joogid; joogid, mis sisaldavad kofeiini ja alkoholi

Liighigistamise ravi

Võimalusel tuleb ravida higistamise põhjuseid, samuti potentsiaalseid tüsistusi, nagu bakteriaalseid ja seeneinfektsioone.

Liighigistamise ravivariandid ulatuvad antiperspirantidest kirurgiliste protseduurideni

Antiperspirandid

Sageli aetakse segamini terminid antiperspirant ja deodorant. Antiperspirant pärsib higi eritumist, deodorant maskeerib higi lõhna.
Antiperspirantide koostisesse kuuluvad peamiselt mitmed alumiiniumisoolad. Arvatakse, et koos higiga moodustavad nad higinäärmete juhades ajutise korgi ja takistavad higistamist. Ei maksa karta, et see takistab keha jahutamist, kuna näiteks kaenla-aluste pindala on üle 300 korra väiksem kogu keha pindalast.

Antiperspirandid on esmavaliku vahendid liighigistamise ravis. Tõsisema higistamise korral ei pruugi laiatarbetoodetest piisavalt abi saada. Tugevamaid antiperspirante saab ära tunda alumiimiumkloriidi protsendi järgi, mis peab olema 10-20. Neid tooteid kantakse higistavatele piirkondadele ööseks, mil higinäärmed on puhkeseisundis. Positiivse tulemuse saabumisel vähendatakse kasutamist 2-3 korrale nädalas või vastavalt vajadusele. Sageli piisab 1-2 kasutuskorrast nädalas. Mõnel protsendil inimestel võib raviga kaasuda vähene naha kipitus või sügelemine. Ärritusnähtude vähendamiseks tuleb antiperspiranti panna kuivale ja tervele nahale, väga õhukese kihina ja hommikul nahka veega loputada. Vahetult enne tarvitamist ei soovitata raseerida.

Iontoforees

Iontoforees on veeprotseduur, mille ajal juhitakse nõrk elektrivool nahka. Arvatavasti on selle toime sarnane antiperspirantide omaga.
Iontoforees võib olla üpris efektiivne peopesade/taldade higistamise puhul, kuid suure ajakulu ja töömahukuse, samuti pikaajalisema mõju puudumise tõttu on minetanud olulise tähtsuse. Sageli ei pruugi ka protseduuri efekt olla tugevam kui antiperspirantidel.

Botuliintoksiin (Botox)

Botuliintoksiin blokeerib närviülekande higinäärmetele. Botoxi süste teostatakse eelkõige kaenla-aluste ja labakäte higistamise korral, kui antiperspirandid ei ole aidanud. Ravimit süstitakse nahasiseselt paljudesse punktidesse, keskmiselt 1-2 cm vahedega. Higistamine peatub keskmiselt 4-8 kuuks. Toime on kõige pikem kaenla all, lühem peopesadel ja taldadel. Botoxi süstid on efektiivsed, ohutud ning kõrvaltoimed minimaalsed.

Suukaudsed ravimid

Süsteemset ravi antikolinergiliste preparaatidega saadab vahelduv edu. See sobib eelkõige inimestele, kes kannatavad diffuusse üle keha higistamise või näo punetushoogude, kuid ka labakäte ja jalgade higistamise all. Kuna raviga võivad kaasuda mitmed ebasoovitavad kõrvaltoimed, nagu suukuivus, nägemishäired, uriinipeetus, kõhukinnisus, südamepekslemine, siis ei ole tabletid alati näidustatud.

Endoskoopiline rindkere sümpatektoomia (ERS)

ERS on operatsioon, mida teostatakse üldnarkoosis. Endoskoobi abil väikeste naha sisselõigete kaudu opereerides lõigatakse läbi higinäärmeid reguleerivad närvid. Selle tulemusena lakkab ~98%-l patsientidel peopesade higistamine ning taanduvad näo punetus –ja/või higistamishood. Higistamise taastekke võimalus on väike. Kaenla all ei ole efekt nii hea (~75%).
Tüsistustest võib peale operatsiooni tekida kompensatoorne higistamine muudes kehapiirkondades, näiteks seljal või jalgade tagapinnal. See on tavaliselt suhteliselt hästi talutav ja omab tendentsi väheneda 6-12 kuu jooksul. Umbes 1%-l patsientidel on tegemist tugevalt häiriva kõrvaltoimega.

Pindmine liposuktsioon

Pindmist liposuktsiooni tehakse samuti üldnarkoosis. Näidustuseks on kaenla-aluste liighigistamine, mis ei ole allunud konservatiivsematele ravidele, sealhulgas Botoxile. Läbi mõne väikese nahalõike eemaldatakse küreti abil naha-alust kude ja suurenenud higinäärmeid. Operatsiooni efektiivsus on 95%, kuid aja jooksul, tüüpiliselt 6 kuu jooksul, võib näärmekude ja higistamine taastuda.

Nõuanded higistamise ja kehalõhna vähendamiseks:

• Käige iga päev vannis või dušši all. Samas ärge unustage, et liigne, eriti lõhnastatud ja antibakteriaalsete seepide kasutamine võib põhjustada nahaärritust.
• Peale pesemist kuivatage põhjalikult jalgu, varvaste ja voltide vahesid, kuna mikroorganismid paljunevad edukalt just niisketes kohtades.
• Kandke naturaalsest materjalist riideid, sokke ja jalanõusid.
• Vahetage sokke või sukkpükse üks või kaks korda päevas, iga kord jalgu põhjalikult kuivatades.
• Eelistage puuvillase tallaga sukki ja sukkpükse
• Püüdke mitte kanda samu jalanõusid 2 päeva järjest, kuna need ei kuiva täielikult ära ööpäeva jooksul.
• Õhutage jalgu. Käige paljajalu nii palju kui võimalik.
• Vajadusel kandke ööseks higistavatele piirkondadele antiperspiranti, eelistatult lõhnavaba.
• Katsuge lõõgastuda. See võib aidata kontrollida stressi, mis vallandab higistamise.
• Muutke oma toitumist juhul, kui täheldate selle seost higistamisega ja higi lõhnaga. Proovige ära jätta kofeiiniga joogid, samuti tugevalt lõhnavad toiduained, nagu küüslauk ja sibul.

Allikas: Derma.ee