1. Avaleht
  2. Tervis
  3. KUKU RAADIO I Tervisliku eluviisi ABC: praktilised sammud tervisliku kehakaalu poole
KUKU RAADIO I Tervisliku eluviisi ABC: praktilised sammud tervisliku kehakaalu poole

KUKU RAADIO I Tervisliku eluviisi ABC: praktilised sammud tervisliku kehakaalu poole

Ülekaalulisus on tänapäeval üks suurimaid tervise väljakutseid nii Eestis kui ka mujal maailmas. See mõjutab otseselt inimeste tervist, elukvaliteeti ja eluea pikkust. Kuku raadiosaates „Kuku pärastlõuna“ rääkis Health Clinicu üld- ja onkokirurg dr Sander Kütner ülekaalulisuse tagamaadest, selle ravimeetoditest ja praktilistest sammudest, mida inimesed saavad teha oma kehakaalu kontrollimiseks.

Dr Sander Kütner. Foto: Joosep Ints

Ülekaalulisuse levimus ja põhjused

Dr Kütner tõi raadiosaates välja, et ülekaalulisus ja rasvumine on kasvanud murettekitava tempoga ning probleem puudutab ligi 55–60% Euroopa täiskasvanud elanikkonnast. Eestis on olukord sarnane. Ta selgitas, et kuigi geneetilised tegurid mängivad rolli, on peamisteks põhjusteks vale toitumiskäitumine ja vähene liikumine. Erinevused riikide vahel võivad aga viidata kultuurilistele eripäradele.

Dr Sander Kütner. Foto: Joosep Ints

Näiteks on Lõuna-Euroopa riikides, nagu Prantsusmaal ja Itaalias, ülekaalulisus vähem levinud, kuigi nende köök, näiteks prantsuse toit, võib tunduda kaloririkas. Dr Kütneri sõnul mõjutab tulemusi pigem toitumiskultuur – seal süüakse aeglasemalt ja teadlikumalt, mis võimaldab organismil paremini reguleerida küllastustunnet. „Kui söömine on rahulik ja nauditav protsess, jõuab keha hormonaalne tagasiside toimima hakata, mis vähendab ülesöömise riski,“ selgitas ta. Kiire söömine – olgu see siis pelmeenid teleka ees või kiirtoit autos – on üks kaasaegse eluviisi põhjustatud probleeme, mis soodustab liigset kaloraaži tarbimist.

Kui söömine on rahulik ja nauditav protsess, jõuab keha hormonaalne tagasiside toimima hakata, mis vähendab ülesöömise riski.

Foto: Joosep Ints

Keha energiavajadus ja ainevahetus

Ülekaalu lahendamisel on oluline mõista ainevahetuse mehhanisme. Dr Kütner tõi välja, et inimese energiavajadus sõltub eelkõige põhiainevahetusest – sellest energiast, mida keha vajab elutähtsate protsesside, nagu hingamise ja siseelundite töö, tagamiseks. Põhiainevahetus moodustab umbes 60–70% meie päevast energiakulust.

Põhiainevahetus moodustab umbes 60–70% meie päevast energiakulust.

Neeme Raud. Foto: Joosep Ints

„Põhiainevahetus aeglustub vanusega, mis tähendab, et 20-aastaselt ja 60-aastaselt süüakse sama kogus toitu, kuid keha suudab vanemaks saades vähem kaloreid kulutada,“ selgitas ta. Füüsilise aktiivsuse osa energiakulus on suhteliselt väike – umbes 10–30% päevasest kaloraažist –, kuid liikumine on tervise seisukohast siiski asendamatu.

Foto: Joosep Ints

Kaloraaži arvestamine ja tasakaalu leidmine võib olla keeruline. „Üks raskemaid küsimusi, mida arstidelt küsitakse, on: kui palju ma täpselt sööma peaksin? Sellele on keeruline vastata, sest energiavajadus sõltub paljudest individuaalsetest teguritest, nagu kehakaal, lihasmass, elustiil ja ainevahetuse kiirus,“ märkis dr Kütner.

Toitumine ja elustiil: kuidas teha paremaid valikuid

Toitumise osas soovitas dr Kütner vältida ekstreemseid dieete, kuna need ei anna sageli püsivaid tulemusi. „Näljatunne on tugev bioloogiline stiimul, mis muudab pikaajalise dieedi järgimise keeruliseks,“ tõi ta välja. Selle asemel tuleks keskenduda tasakaalustatud ja püsivalt tervislikele toitumisharjumustele.

Näljatunne on tugev bioloogiline stiimul, mis muudab pikaajalise dieedi järgimise keeruliseks.

Dr Sander Kütner. Foto: Joosep Ints

Dr Kütner tõi välja ka mõned nõuanded:

  • Söö aeglaselt: Aeglane söömine aitab kehal kiiremini tajuda täiskõhutunnet ja hoiab ära ülesöömise.
  • Eelista toidu kvaliteeti kogusele: Vali toit, mis on toitev ja sisaldab vähem tühje kaloreid.
  • Liigu regulaarselt: Kuigi füüsiline aktiivsus ei pruugi oluliselt kaalu mõjutada, parandab see ainevahetust ja toetab üldist tervist.

Kaalu langetamise meditsiinilised lahendused

Kaasaegne meditsiin pakub mitmeid lahendusi ülekaalulisuse raviks. Viimastel aastatel on palju tähelepanu saanud ravimid, mis aitavad kaalu langetada, näiteks semaglutiid. See ravim, mis loodi algselt diabeedi raviks, on näidanud häid tulemusi ka ülekaalulisuse puhul. Dr Kütner selgitas, et semaglutiid toimib kahel viisil: see aeglustab mao tühjenemist ja pärsib söögiisu, mõjutades ajus olevaid isu reguleerivaid keskusi.

Semaglutiid toimib kahel viisil: see aeglustab mao tühjenemist ja pärsib söögiisu, mõjutades ajus olevaid isu reguleerivaid keskusi.

Dr Sander Kütner. Foto: Joosep Ints

„Semaglutiid on efektiivne, kuid sellel on omad piirangud. Kui ravimi kasutamine lõpetada, võib kaal tagasi tulla, mis näitab, et ülekaalulisus on krooniline seisund, mida tuleb hallata pikaajaliselt,“ selgitas ta. Lisaks tõi dr Kütner välja, et ravimil võib olla kõrvaltoimeid, nagu iiveldus ja kõhukinnisus, kuid tõsisemaid terviseprobleeme sellega seni seotud ei ole.

Kirurgia on veel üks tõhus meetod, mida kasutatakse eelkõige selliste juhtude korral, kui kehamassiindeks (KMI) ületab 35. „Kirurgilised meetodid, nagu maovähenduslõikus, aitavad kaalust alla võtta, kuid ka siin on oluline mõista, et kaal võib aja jooksul taas tõusta, kui elustiil ei muutu.”

Kirurgilised meetodid, nagu maovähenduslõikus, aitavad kaalust alla võtta, kuid ka siin on oluline mõista, et kaal võib aja jooksul taas tõusta, kui elustiil ei muutu.

Neeme Raud. Foto: Joosep Ints

Tervislik kaal: kuidas seda määrata ja hoida

Ülekaalulisuse diagnoosimiseks kasutatakse enamasti kehamassiindeksit (KMI), mis arvutatakse kehakaalu ja pikkuse suhte alusel. Dr Kütner toonitas, et KMI ei arvesta keha koostist – näiteks lihasmassi ja rasva suhet. Täpsemaks hindamiseks soovitas ta mõõta ka vööümbermõõtu ja vöö-kõhu suhet, mis annab selgema pildi keha rasvaprotsendist ja terviseriskidest.

Ülekaalulisuse diagnoosimiseks kasutatakse enamasti kehamassiindeksit (KMI), mis arvutatakse kehakaalu ja pikkuse suhte alusel.

Dr Sander Kütner, Monika Kuzmina ja Neeme Raud. Foto: Joosep Ints

Lisaks üldisele KMI-le ja kalorikulule rõhutas dr Kütner, et iga inimene peaks mõistma oma keha eripärasid. „Inimese geneetiline eelsoodumus, ainevahetus ja igapäevane aktiivsus mõjutavad, kuidas keha kaalu reguleerib,“ lisas ta. Ühtset valemit, mis sobiks kõigile, pole, kuid teatud põhimõtted – tasakaalustatud toitumine, liikumine ja teadlik kaloritarbimine – kehtivad igaühele.

Ühtset valemit, mis sobiks kõigile, pole, kuid teatud põhimõtted – tasakaalustatud toitumine, liikumine ja teadlik kaloritarbimine – kehtivad igaühele.

Praktilised soovitused:

  1. Söö aeglaselt ja teadlikult: Võta aega, et nautida iga suutäit, mis võimaldab kehal anda märku küllastustundest.
  2. Hoia tasakaalu: Väiksed muutused igapäevastes toitumisharjumustes võivad pikemas perspektiivis anda suuri tulemusi.
  3. Liigu regulaarselt: Kuigi füüsilise aktiivsuse mõju kaalukaotusele on piiratud, aitab see säilitada tervist ja parandada enesetunnet.
  4. Küsi abi: Kui kaaluprobleemid on tõsised, pöörduge spetsialisti poole, kes aitab leida sobiva lahenduse.

KUULA INTERVJUUD!

Anneli Allikas-Parv Häid uudiseid ja head sõna on vaja, sest need aitavad hoida inimeste vaimset tervist ja suurendada optimismi. Positiivsed sõnumid inspireerivad ja loovad motivatsiooni, et raskustest üle saada. Hea sõna muudab päeva paremaks!