Mis on neuroloogiline elastsus ja kuidas see mõjutab minu painduvust?
Me teame, et hea painduvuse jaoks peavad meie liigesed olema liikuvad ning lihased elastsed. Aga kas teadsid, et meie perifeersed närvid peavad selleks saama samuti ilma takistusteta liikuda?
Meie kehas on närvid piltlikult öeldes kinni vaid viies punktis: peas, sõrmeotstes ja varvastes. Ülejäänud närvisüsteemi osad on vabad ja peavad küllalt palju “järgi andma”, et liikumine oleks võimalik. Paljud võivad siinkohal mõelda, et närvid on selleks liiga väikesed, et nad saaksid liikumist piirata. Tegelikult on osad närvid lausa köie ja nööri paksused, ning nende niidistik on meie kehas väga tihe ja laiaulatuslik. Kui need nö “nöörid” järgi ei anna, ei saa ka täieulatuslikku liigutust toimuda.
Närvide kaudu toimub ka lihaste lõõgastumine (pikenemine) ja kontraktsioon (lühenemine). Kui juhtub, et Su närv(id), mis konkreetset lihast innerveerivad (juhivad), on pinges, lühenevad ka selle närvi(de) poolt juhitavad lihased.
Närvisüsteemi kaudu kontrollitakse kogu meie keha, sealhulgas lihaste pikkust ja pinget. Närvid on sealjuures justkui nöörid, mille kaudu meie keha ja lihaseid juhitakse:
Kui meie närvikude ei saa piisavalt hästi liikuda, tajume seda valu, lihaspinge ja jäikusena. Esimene mõte oleks end venitama hakata aga kas see on ikka õige tegu?
Kui põhjuseks on närvid, pole venitamisest suurt kasu – veel enam võib see asja hullemaks teha. Vastupidiselt meie lihastele ja kõõlustele, mille struktuur on üles ehitatud ühes suunas (paralleelselt) selliselt, et nad saaksid venida, on närvide ülesehitus erinev – närvide kollageenid moodustavad ühtse võrgustiku, mille harud liiguvad erinevates suundades. Seetõttu ei vasta närvid venitustele üldse hästi ning nad tajuvad seda lisapingena, mis ärritab nii närvi ennast, kui ka närvi poolt juhtivat lihast.
Venimise asemel on meie närvid loodud hoopis libisema – libisema nii fastsia ja lihaste vahel kui ka närvi ümbritsevas müeliinkihis.
Närvid on väga tundlikud koed ja igasugune lisaärritus annab koheselt tunda valuna – närviresteptorite kaudu me valu tajumegi. Kõigil, kellel on olnud pitsumisest tingitud kiirguv valu jalgadesse või kätesse, teavad, millest käib jutt. Teistel tuleb ehk tuttav ette olukord, kui oled oma küünarnuki vastu tooli ära löönud, niiet seal olev närv saab sellise põntsu (ärrituse), mis lööb kätte valu? Sarnane kiirguv valu tekib ka inimestel, kelle närvid on pitsunud.
Kuidas närvid oma “libisemise” omaduse kaotavad?
Kõige tüüpilisem on närvi pitsumine või kinni jäämine lihase või fastsia taha, mis hakkabki närvi liikumist piirama. Näiteks võib närvi survestada selja diski välja kummumine või prolaps, karpaalkanal, astriklihased ja väike rinnalihas, pirnlihasja paljud teised struktuurid. Need on vaid ekstreemsed näited, mille korral on tunda tõsist valu. Sellist pitsumist esineb tegelikkuses suuremal ja vähesel määral väga paljudel. Näiteks tunnevad painduvuse kadu kasvueas noored, kelle luud kasvad nii kiiresti, et närvid ja lihased ei jõua oma venivuse ja libisemisomadustega arengule järgi. Täiskasvanutel ja vanuritel tekib tihti pehmetesse kudedesse liiteid ehk adhesioone (nt lihaskiudude tihenemist või nö omavahelist kokkukleepumist), kas siis ülekoormuse või liikumatuse tagajärjel, mis hakkavad närvide liikumist ja libisemise omadusi takistama.
Samuti võivad närvide liikumist takistada keemilised tegurid – näiteks põletik, mille põhjuseks võivad olla ka halvad toitumisharjumused.
Kuidas ma saaksin ennast testida, et teada saada, kas mu jalgadesse ja kätesse viivad närvid on jäikuse allikaks?
Närvide kulgemise teid on mitmeid aga toome siinkohal välja kahe enamlevinuma närvipinge testid:
Leidsin, et neid teste teha oli täiesti piin, mis saab edasi?
Närvikoe liikumise taastamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Üheks tähtsamaks osaks on siin närvide pitsumist tekitavate pehmete kudede vabastamine ja takistuste elimineerimine. Seejärel saab hakata taastama närvide libisemise omadusi läbi kergete liigutuste, mille ühes otsas närvi kulgemise teed pikendatakse ja seejärel rakendatakse närv tööle, selle kulgemisteed lühendades. Selline ühest äärmusest teise liikumine parandabki närvide libisemist. Kõiki neid tegevusi tutvustame lähemalt füsioteraapia käigus, kui peame seda vajalikuks.
Positiivne on see, et kui närv saadakse paremini liikuma, kaob ka jäikus ning valu!
Seetõttu ongi alati targem enda skeletilihassüsteemi enne testida ja harjutuste leidmisel konsulteerida meie füsioterapeutidega. Siis saad teada, kas lihaste venitamine on üldse sinu jäikusele ja valule lahendus või peaksid tegema hoopis midagi muud, et valust ja pingetest vabaneda.
Koostasid füsioterapeudid Taavi Metsma ja Hannela Kehva
Allikas: Fysioviis
