OLE HOOLAS I Kriisist väljumine töökohal – ole endiselt hoolas
Olles kaua pimedas ruumis olnud, kardavad silmad eredat valgust. Sama on eriolukorrast väljudes. Kuidas püütakse erinevates ettevõtetes nii oma töötajaid kui kliente viiruseohu eest kaitsta?
Karta, kanda maski ja kindaid, desinfitseerida, teistest eemale hoida või käega lüüa? Pärast tööpäeva võimalikult palju kodus passida või julgemalt nina uksest välja pista, kuigi nähtamatu vaenlane ehk viirus ennustuste kohaselt lainena naaseb ja mingil hetkel enamikku meist tabab?
Seesuguseid kõhklusi võib eraisik endale lubada, ent mitte ettevõtja, iseendale tööandja või ettevõtte juht. Kui üritada vähegi ettevõttena ellu jääda, siis tuleb tegutseda, ka moodsa katku tingimustes, püüdes pakkuda nii oma töötajatele kui klientidele turvatunnet. Mil moel?
Spaahotellid ESTONIA Medical Spa & Hotel ja ESTONIA Resort Hotel & Spa on olnud suletud märtsi keskpaigast. Vahetult enne emadepäeva avati neist ESTONIA Resort hotell, Medical hotell jääb suletuks mai lõpuni. Esialgu pole avatud ka spaa- ja saunakeskused, sest tegutsetakse tasa ja targu, pakkudes vaid ühes hotellis piiratud mahus spaahoolitsusi. Kõik reeglid ja tegevuskava on seal üksikasjalikult läbi mõeldud.
ESTONIA hotellide turundusspetsialist Silvia Sool kirjeldab, et näiteks pakutakse kontaktivaba personaalset hommikusööki ja õhtusöök serveeritakse kas tuppa või 2+2 reeglit järgides restoranis või suveterrassil. Kõik broneeritavad toad on avatava aknaga, värskelt desinfitseeritud ja tuulutatud. Lisaks on hotellituba kahe külastuse vahel vähemalt ööpäeva kasutusest väljas. Korraga võib hotellis olla kuni sada külalist ehk 50% täituvust.
Hotelli vastuvõtus tõkestab inimkontakti pleksiklaasist kaitsesirm ja kahemeetrist vahet märgistav joon. Näomaske kannavad nii spaahoolitsuste tegijad kui kliendid, kellele need antakse tasuta juhul, kui neil endil pole. Ühtlasi on alandatud hindu, mis võivad veelgi kahaneda… Ikka selleks, et esialgu julgeks taas spaasse ööbima tulla meie oma inimesed, kes on harjunud Pärnus suvitamas käima.
Turvalisus ja mõistlikkus
Suvitamise asemel on paljud harjunud aega veetma kaubanduskeskustes, kus lisaks ühest poest teise saalimisele saab restoranis või kohvikus istuda. Viru Keskuse turunduse – ja kommunikatsioonijuht Kristel Sooaru sõnab, et kõik meetmed, mida Viru Keskus on kasutusele võtnud, laienevad nii külastajatele kui nende üürnike töötajatele. Kuna turvalise ostlemise vastutus lasub nii keskusel, kauplusel kui ka kliendil, siis proovitakse vastutusvaldkonnad jagada moel, et ükski ala ei jääks katmata. „Kaupluste töötajate turvalisus on eelkõige kaupluse omaniku ülesanne, meie oleme pigem koordineerija ja info jagaja rollis,“ täpsustab Sooaru, tõdedes, et juba veebruari lõpus panid nad kõikidesse kauplustesse kassade juurde kätedesinfitseerijad. Hiljem on desovahendite eest vastutanud kaupmehed, kuid üldalade eest Viru Keskus.
„Nüüd kaasajastame desojaamad klientide jaoks. Oleme planeerinud läbi kliendi teekonna majas ja tähistame eraldi ära prügikastid väljapääsude juures, kuhu külastajad saavad visata oma kasutatud ühekordsed kaitsevahendid.“ Ostukeskuses soovitavad nad kanda maske, ent ühekordseid maske jagama ei hakata, pidades silmas kulusid ja loodusreostuse aspekti.
Loodetakse inimeste mõistlikkusele, et keskusesse ei tormata ega seal niisama hulgakesi ei hängita. Järgitakse 2+2 reeglit, mistõttu on turvakleepsudega tähistatud ka keskuse üldosa põrandad, et inimesed oskaksid distantsi arvestada. Suurendatud on turvateenistust, koostööd tehakse nii Noorsoopolitsei kui MUPOga, et vajadusel 2+2 reeglist kinnipidamise tähtsust selgitada.
Viru Keskuse juht Gertti Kogermann täpsustab, et hetkel tehakse suuri investeeringuid, et tõsta keskuse õhukvaliteeti ja piirata viiruste levikut. Seetõttu paigaldatakse üldventilatsiooni agregaatidesse UV-kiirgust kasutavad desinfikaatorid. Need peaksid tagama keskuses bakterite- ja viirustevaba õhu. Keskuse üldkasutatavate tualettide pinnad ja liftid kaetakse katalüütilise nanokattega, mis hävitab 98% ulatuses tuntumad bakterid ja viirused. Ruume puhastatakse desinfitseerimisvahendi imeväikesi osakesi sisaldava külma uduga, mis samuti hävitab enim levinud bakterid ja viirused.
Kehtivad esialgsed nõuded
Viru Keemia Grupis, mille ettevõtetes töötab 1700 inimest, on peetud vajalikuks varakult tegeleda pigem haiguspuhangu ennetuse kui tagajärgedega.
„Rakendasime viiruspuhangu alguses maksimaalsed meetmed, mida oli võimalik kasutusele võtta ilma tootmist seiskamata: mõõtsime kõikide VKG territooriumile tulijate kehatemperatuuri, desinfitseerisime tööbusse ja töökohti ning varustasime töötajad kaitsemaskide ning desinfitseerimisvahenditega,“ selgitab suhtekorraldusjuht Irina Bojenko. „Kaugtööle oli üle viidud üle 80% insenertehnilisest- ja tugipersonalist ehk siis kõik töötajad, kelle töö iseloom seda võimaldas. Erilise tähelepanu all olid inimesed, keda on tootmisprotsessis äärmiselt keeruline asendada, mistõttu kaardistasime kriitilised ametikohad ja tagasime nende asenduse.“
Tähtsaimaks peeti inimeste teavitamist ja selgitustööd, sest ennetusmeetmete kõrval on veelgi olulisem, et töötajad suhtuksid olukorda vastutustundlikult, üksteist toetades ja üksteisega arvestades. „Tänu õigeaegselt rakendatud ennetusmeetmetele ja inimeste vastutustundlikule suhtumisele pole tootmine ega varustuskindlus häiritud, kõikide teenuste tõrgeteta toimine oli ja on tagatud,“ kinnitab Irina Bojenko, nimetades, et mai algusest hakati kontserni ettevõtetes koroonaviiruse vastaseid piiranguid etapiliselt leevendama. Kontoritöö on järk-järguliselt taastatud. Samas jäävad esialgu kehtima koroonaviiruse levikut tõkestavad reeglid ja nõuded nagu respiratoorse ja kätehügieeni eest hoolitsemine, inimkontaktide minimeerimine, kontaktivabad koosolekud ja distantsi hoidmine. „Jätkame meie töötajate varustamist desinfitseerimis- ja muude vajalike kaitsevahenditega ning jälgime edasist viiruse käitumist,“ kinnitab Bojenko.
Abiks uudne turvameede?
G4S-i turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson nendib, et viiruse tõkestamise küsimus muutub senisest veelgi tähtsamaks just eriolukorrast väljudes. „Eriti oluline on see tootmisettevõtetes. Risk, et keegi töötajatest toob viiruse majja, on päris suur,“ leiab ta.
Kuidas seda ohtu maandada? Kui inimeste kehatemperatuuri füüsiliselt mõõta, siis võib mõõtja nakatuda ja muutuda ise viirusekandjaks. Samas ei saa sel moel kraadida kiiresti ja korraga paljusid inimesi, kes hommikul näiteks tehasesse tööle tulevad. „Olukorra leevendamiseks pakume me koos Euroopa kolleegidega palaviku tuvastamise integreeritud lahendust, mis kraadib inimesi termokaameraga distantsilt ja automaatselt,“ sõnab Ojasson, selgitades, et termokaamera jälgib sissepääsuala (või muud ala, kuhu see paigaldatakse) ja on suuteline inimeste näos õiges kohas täpset temperatuuri mõõtma. Seadeldisse on pandud nn „must keha“ ehk temperatuurietalon, mis oskab kõiki inimesi seadistatud temperatuuriga võrrelda ja öelda, milliste inimeste temperatuur on sellest kõrgem.
„Kui lahendus on kas ettevõtetes või suurürituste ajaks tööle pandud, siis saab vastavalt kokkulepetele edasi tegutseda. Süsteem kaitseb inimesi, kes mõõtmisest läbi pääsevad, ja neil tekib teatud kindlus, kuigi palavik pole viiruse ainuke sümptom, aga siiski üks põhitunnus,“ ütleb Orasson, kelle sõnul on nii Suurbritannia kui Hollandi ettevõtetes süsteemi juba kasutama hakatud. Vaatamata sellele, et oma täpsuse tõttu pole lahendus kõige odavam.
Autor: Tiina Lang
Allikas: Tööelu.ee
