Sotsiaalminister Tanel Kiik: pühapäevane päev jääb tähistama koroonaviiruse pandeemia lõpu algust
COVID-19 vaktsineerimise avapäeval, 27. detsembril said Ida-Virumaal, Tallinnas ja Tartus kaheksas tervishoiuasutuses esimese vaktsiinidoosi kokku 207 tervishoiutöötajat. Sellel nädalal algas tervishoiutöötajate vaktsineerimine ka teistes haiglates, kiirabiasutustes ja valveperearstikeskustes üle Eesti.
„Tänan tervishoiutöötajaid, kes tulid pühapäeval välja, et korraldada vaktsineerimist ja saada vaktsineeritud juba esimesel päeval ning olla sellega eeskujuks meile kõigile,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „See päev jääb tähistama koroonaviiruse pandeemia lõpu algust. Viiruse leviku tõkestamiseks peame veel mitu kuud üheskoos pingutama, kuid üha enamate inimeste vaktsineerimine järgmiste nädalate ja kuude jooksul võimaldab meil järk-järgult harjumuspärase elu juurde naasta.“
Esimesel päeval vaktsineeriti Ida-Viru Keskhaiglas 56, Ida-Tallinna Keskhaiglas 56, Tartu Kiirabis 30, Lääne-Tallinna Keskhaiglas 20, Tartu Ülikooli Kliinikumis 20, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 10, Jürgensoni Perearstikeskuses 10 ja Ülikooli Perearstikeskuses 5 tervishoiutöötajat. Vaktsiinide pakendamisel 5-doosilistesse viaalidesse on arvestatud mõningast vaktsiinikadu vaktsineerimise käigus, aga väga täpsel doseerimisel on võimalik võtta ühest viaalist ka kuni 6 vaktsiinidoosi.
Esimesest vaktsiinitarnest võimaldatakse vaktsiine 20 haiglale, kokkuleppel perearstidega 53 valveperearstikeskusele (kõikide pereõdede ja perearstide vaktsineerimiseks) ning kolmele haiglast eraldiseisvale kiirabile üle Eesti. Vaktsineerimiste ajad panevad tervishoiuasutused ise paika ning tellivad terviseametilt selleks ajaks vajaliku koguse vaktsiini.
29. detsembril toimub Pfizer/BioNTech vaktsiini spetsiifiline koolitus vaktsineerijatele ja suurem osa tervishoiuasutusi alustab kaitsesüstimistega pärast seda. Esimene koolitus vaktsineerijate koolitajatele toimus juba 25. detsembril. Koolituse toimumiseks oli vajalik, et vaktsiini omaduste kokkuvõte, mis avaldati 21. detsembril oleks tõlgitud eesti keelde. Tõlge valmis 23. detsembril.
„Vaktsiinitootjaga Pfizer/BioNTech sõlmitud lepingu alusel saabuvad tarned võimaldavad lähiajal vaktsineerida igal nädalal ligi 5000 inimest,“ ütles minister Tanel Kiik. „Samuti loodame, et varsti jõuavad müügiloani ka järgmiste vaktsiinitootjate vaktsiinid ning siis suurenevad ka Eestisse saabuvad vaktsiinikogused.“
Euroopa Ravimiamet annab oma hinnangu vaktsiinitootja Moderna vaktsiinile 6. jaanuaril. Positiivse hinnangu korral väljastab seejärel vaktsiinile müügiloa Euroopa Komisjon.
Eesti on praeguseks ühinenud ravimitootjate AstraZeneca, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna vaktsiinide eelostulepingutega. AstraZeneca lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini ca 660 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga ca 300 000 inimesele, Pfizer/BioNTech lepinguga ca 300 000 inimesele, Curevaci lepinguga ca 330 000 inimesele, Moderna lepinguga ca 117 000 inimesele. Lisaks on Euroopa Liidu ühishankes vaktsiinitootja Sanofi, kelle lepinguga on Eestil võimalik liituda hiljem ja Novavax, kellega on Euroopa Komisjonil läbirääkimised veel käimas.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele, kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist ning kaitsta Eesti elanikkonda COVID-19 haiguse leviku eest.
