Suitsetamisest loobumisel hakkab tervis paranema juba esimeste tundidega!
Tervise Arengu Instituudi (TAI) uus kampaania juhib tähelepanu suitsetamisest põhjustatud tervisekahjudele.
TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juhi Anneli Sammeli sõnul tasub suitsetamisest loobuda alati, ka siis, kui ollakse aastaid või aastakümneid suitsetanud. „Tubakast loobumine hakkab positiivselt mõjuma kohe, esimeste tundidega. Paraneb vererõhk, taastub lõhna ja maitsete tundmine, paraneb hingamine ja füüsiline võimekus. Ühe aastaga väheneb südamehaiguste risk poole võrra. Samuti hakkab vähenema vähirisk,” selgitas ta. „Kui inimene loobub suitsetamisest enne 35. eluaastat, siis võib tema oodatav eluiga saada samaväärseks mittesuitsetaja omaga.”
Inimesed tegelikult teavad suitsetamise kahjulikkusest ja paljud suitsetajad annavad endale uue aasta puhul lubaduse tubakast loobuda, ent paraku suudab vaid osa neist seda lubadust iseseisvalt ka pidada. „Suitsetamise maha jätmine võib olla raske. Oluline on lähedaste tugi ja vajadusel ka professionaalne nõustamine. Tõenduspõhist infot tubakast loobumise personaalse nõustamise, enda ja lähedaste motiveerimise, suitsetamisest tekkivate tervisekahjude ja muu kohta saab veebilehelt www.tubakainfo.ee,” lisas Sammel. „Samuti leiab veebilehelt erinevaid interaktiivseid abivahendeid: test oma tubakasõltuvuse tugevuse määramiseks, juhised endale tubakast loobumise plaani koostamiseks, saab hinnata tubakast loobumisel tekkivat raha kokkuhoidu.”
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubakatarvitamine peamine ennetatav suremuse põhjustaja maailmas. Inimesed, kes alustavad suitsetamist teismelisena ja suitsetavad kaks aastakümmet või enam, surevad WHO andmetel keskmiselt 20–25 aastat varem kui need, kes ei ole kunagi suitsetanud. Lisaks sellele, et suitsetajad varem surevad, on neil ka suurem tõenäosus haigestuda paljudesse pahaloomulistesse kasvajatesse.
„Tubakasuits kahjustab keha mitmel viisil, mida inimene kohe ei näe ega märka ning kahjulikud protsessid käivituvad kohe, juba esimesest mahvist,” ütles Sammel. „Sissehingatud tubakasuitsust imenduvad mürgised ained vereringesse ja pääsevad nii kõikjale inimese kehas. Tulemuseks võivad olla erinevad südame-veresoonkonnahaigused, millest tuntuimad on infarkt ja insult, samuti krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (põhjustab ka nn suitsetaja köha) ja kasvajad. Kahjustada saab kõik, milleni tubakakeemia jõuab. Suitsetamine mõjutab nii viljakust, psüühikat kui ka igemeid ja hambaid.”
Eestis suitsetab igapäevaselt umbes viiendik täiskasvanutest. Suitsetamine on aastate jooksul enim vähenenud kõrgema haridustasemega inimeste hulgas ning meeste hulgas rohkem kui naiste seas. Suitsetamine noorte seas väheneb: viimase 20 aasta jooksul on igapäevasuitsetajate osakaal vanusegrupis 16–24 vähenenud umbes kolmandiku võrra, 28,6 protsendilt 18,5 protsendini.
