TÄNA ON TERVISEPÄEV I Liikumispüramiid ja nutikell: teejuht tervislikuma eluviisini
Täna tähistatakse Maailma Tervisepäeva, mis on sobiv hetk pärast pikka talveperioodi peeglisse vaatamiseks ja oma füüsilise ning vaimse heaolu hindamiseks. Nagu arvukad uuringud näitavad, siis hea tervise vundament on piisav liikumine ja selleks, et teada saada, kas liigud piisavalt, on kõige mugavam vahend nutikell.
Eesti Tervisearengu Instituut on välja kujundanud liikumissoovituste jälgimiseks liikumispüramiidi, mille alumine ning kõige laiem aste on liikuva eluviisi põhimõtete järgimine. Selle all peetakse silmas näiteks tempokat jalgsi või rattaga liikumist tööle või kooli. Paraku on tänapäeva inimeste eluviis kogu elukaare ulatuses täidetud väheliikuvate tegevustega alates koolipingis või kontorilaua taga istumisest kuni õhtul diivanil pikutades teleka vaatamiseni välja.
Eesti tervishoiuspetsialistide ametlike soovituste kohaselt peaksid kooliealised lapsed ja noored kogu nädala jooksul liikuma iga päev keskmiselt vähemalt 60 minutit ja täiskasvanud võimalusel vähemalt 30 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega. Liikumispüramiidi tähtsuselt teise taseme moodustavad aeroobsed tegevused, mille Tervise Arengu Instituudi poolne soovitus täiskasvanutele ühe nädala jooksul on 150–300 minutit mõõduka või 75–150 minutit tugeva intensiivsusega või mõlema võrdväärne kombinatsioon. Aeroobseteks tegevusteks on näiteks jooksmine ja jalgrattasõit looduses või trenažööril, ujumine, aga ka tantsimine ja sportmängud.
Kuidas saada teada, kas liigud piisavalt või mitte?
Tänapäeval on pea kõigil taskus mõni nutiseade, millest paljud võimaldavad oma tervislikku olukorda teatud piirini ise hinnata ja eelmainitud soovitustes välja toodud eesmärkideni jõuda. Kõige täpsemalt ja detailsemalt on võimalik oma tervise ning füüsilise koormuse kohta andmeid koguda nutikella abil.
Samsung Eesti koolitusjuht Alari Pennar nendib, et samas on mitu levinud viga, mida nutikella kasutamisel tehakse ja mida on võimalik üsna kergelt vältida.
Esiteks, nutikell peab olema käele kinnitatud piisavalt tihedalt, et sensorid oleksid nahaga võimalikult heas kontaktis ning seeläbi mõõdetav teave võimalikult täpne. Samas peab jälgima ka seda, et kellarihm liiga tugevasti ei pitsitaks.
Teiseks, kui kasutad nutikella, siis kanna seda sellel käel, millega sa pliiatsit ei hoia ehk enamus inimesi peaks kandma nutikella vasakul käel. Nii-öelda juhtiv käsi liigub tõenäoliselt pisut rohkem ja see võib mõõtmistäpsust vähendada. Ühtlasi ei sega nii nutikell tavapäraseid tegevusi näiteks nagu kirjutamine või arvutihiire kasutamine.
Kolmandaks, paljud nutikella omanikud ei kasuta täiel määral ära erinevaid virtuaalseid abilisi ning ei sea omale näiteks uusi päevase liikumiskoormuse eesmärke, et ennast arendada.
Nutikelladel on lihtsamad funktsioonid nagu sammulugemine suudetud pikaaegse arendustöö käigus väga täpseks muuta, kuid uuenduslike lahenduste välja mõtlemine jätkub. „Näiteks saab praegu müügis olevate Samsungi nutikellade abil jälgida pulssi, treeninguid ja und. Uuemates kellades on kasutusel ka tehisintellekt, mis näitab sinu keha energiaskoori, et jälgida sinu üldist heaolu. Lisaks võimaldavad need oma tervise jälgimiseks mõõta ka kehakoostist ja jälgida südametegevust, mõõta vererõhku ja teha EKG-d, mis annavad põhjaliku ülevaate füüsilisest seisundist,” kirjeldas Pennar.
„Kõikide nende andmete põhjal, mida on võimalik nutikellaga mõõta, saab iga kasutaja luua endale individuaalsed eesmärgid tervislikumaks eluviisiks. Nutitehnoloogia juhendab ja ise peab vaid aktiivne olema,“ sõnas Pennar kokkuvõtvalt.
