TÖÖTAJA TURVATUNNE I Pea pooltel Eesti tegevusjuhendajatel on nüüd teadmised agressiivse käitumisega toimetulemiseks
Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga koolitas Verge Eesti kahe aasta jooksul 633 erihoolekande tegevusjuhendajat toime tulema agressiivse käitumisega, et hoida nii enda kui hoolealuste heaolu. See moodustab kõigist registreeritud Eesti erihoolekande tegevusjuhendajatest 40 protsenti.
„Paljudes Eesti asutustes on puudu oskustest agressiooni korral füüsiliselt sekkuda, et olukordi võimalikult rahumeelselt lahendada. Ka oskus sõnaliselt sekkuda on ebaühtlane. Kaks aastat väldanud koolituste järel on Eestis nüüd rohkem kui pool tuhat erihoolekande tegevusjuhendajat, kel need oskused on olemas,“ rääkis Verge Eesti projektijuht Helin Pevkur.
Samas lisas ta, et vägivallaga toime tulemine põhineb meeskonnatööl. „Kui teised meeskonnaliikmed tehnikaid ei tunne, on muutust sekkumistes üksi keeruline luua. Oskuste säilimisel on oluline, et juhid väärtustaks ja looks võimaluse ühise arusama tekkimiseks: mis on agressioon, milline on iga meeskonnaliikme roll nii ennetustöös kui ka vägivalla peatamisel. Kõik inimesed meeskonnas peaksid oskama vajadusel sekkuda, aga iga inimese roll ei ole kindlasti füüsiliselt sekkuda. Ka abi kutsumine või siis kolleegi toetamine teiste klientide olukorrast eemalejuhtimise abil, on sekkumised keerulises olukorras,“ rääkis Pevkur. Ta lisas, et tegevusetus kriitilises olukorras on karistatav.
Vajalikud oskused füüsilise agressiooniga toimetulekul on näiteks agressiooni ennetava kommunikatsiooni praktiseerimine, enda käitumise ja hoiakute mõju teadlikustamine, olukorrast eemaldumise põhitõed, nurgast väljapääsemise nipid, enesekaitsetehnikad, eskorditehnikad, kaklustele vaheleastumise ja turvalised kinnihoidmistehnikad. „Turvalist füüsilist sekkumist on muuhulgas tarvis näiteks kanüüli panemiseks agressiivselt käituvale patsiendile või enesevigastamise peatamiseks,“ näitlikustas Pevkur.
Vägivalla põhjused hoolekandes ja tervishoius
Agressiooni tekkimise sisemisi põhjuseid nagu vaimseid häireid, sõltuvusprobleeme või impulsiivset käitumist on Pevkuri sõnul väga keeruline muuta. Küll aga saab mõjutada väliseid tegureid. „Oluline on hoolekande personali valik ning väljaõpe ja vägivalla ennetusstrateegiad. Näiteks, millised on asutuse ruumid, kas töötaja tunneb ennast turvaliselt ning kas hooldajate ja hoolitsevate vahel on usaldus. Väga oluline on ka, et hoolitsevate päevakava oleks mõtestatud.“
Ta lisas, et kliendid erihoolekandes ei ründa üldjuhul selleks, et teha teisele teadlikult kahju, vaid seepärast, et tunnetavad olukorda ohtlikuna. „Ohutunne traumataustaga inimestel erineb, mispärast võivad nad väiksemagi stiimuli peale teistest instiktiivsemalt reageerida.“
Pevkuri sõnul ei ole Verge meeskond veel kokku puutunud hoolekandeasutusega, kus töötajatel poleks ette tulnud klientide haigustest tulenevat agressiivset ja raskestimõistetavat käitumist. „Õpetatud Verge meetodil põhinevad oskused annavad töötajale tihti enesekindluse ning võimaluse lahendada olukord teinekord hoopis sõnadega,“ rääkis Pevkur.
Teadmine, et enam kui pooletuhandel tegevusjuhendajal on oskus sekkumist vajavates olukordades inimväärselt tegutseda, annab Pevkuri sõnul omaksetele suurema turvatunde jätta hoolt vajavad pereliikmed erihoolekandeteenusele. Sama tähtis on Pevkuri sõnul seegi, et ka tegevusjuhendajate enesekindlus ja turvatunne on oskuste omandamise järel suurem.
Töötaja turvatunne ja enesekindlus maandab agressiivse poole kõrgeid emotsioone
„Läbides turvalise füüsilise sekkumise koolituse, saavad tegevusjuhendajad väga palju enesekindlust ja turvalisust ning see aitab vähendada kaadrivoolavust töötajaskonnas, kus sageli niigi töötajatest puudus on. Tean isiklikult tegevusjuhendajaid, kes on lahkunud ametikohtadelt just agressiivsete klientide pärast,“ tagasisidestas omandatut üks tegevusjuhendaja. „Saime oskused, mida meeskonnatöös ära teha selleks, et kõigil oleks töökohal turvalisem, nii töötajail kui klientidel,“ rääkis teine.
Pevkur lisab, et üks kõige olulisemaid nüansse vägivalla ennetuses ongi ennekõike töötajate turvatunne. „Kui töötaja tunneb ennast ebakindlalt, suureneb sageli ka klientide agressiivsus. Juba pelgalt töötaja teadmine, mida olukorras tegema peab, võtab agressiivselt poolelt indu maha.“
Mis tagab töötajale turvatunde?
- Agressiivsete olukordade dokumenteerimine ja järelduste põhjal muudatuste sisseviimine
- Meeskonnas loodud abikutsumissüsteem
- Töötajate vaimse tervise toetamine
- Pingetaluvusoskused
- Oskused toime tulla agressiivse käitumisega
- Võimalus oma läbielatut kolleegidega jagada
